Tuesday, January 31, 2006

käsitöö tagasitulek

paari nädala eest, kui bikiinid pärast mitut ebaõnnestunud katset ja rohkeid harutamisi selga panin, olid nad bikiinide nägu küll, aga siiski mitte sellised... no ei istunud noh. ei mina oska just sellist kumerust teha, nagu vaja.

see tuli selline mütsikujuline ehk poolkera.
see (kui pilt suurelt ette võtta, on muster loetav) jälle liiga lame.

viskasin kõik nurka ja igasugune käsitööhuvi kadus kus kurat. noh, eks teda oli juba paar kuud olnud ka :p

nüüd mõtlesin uue mõtte välja. sellise, mis võibolla teeks sellise, nagu vaja. ehk et tõde on võibolla nende kahe vahel. nimelt, kui esimeses mustris kasvas juurde igal real 3x3 sammast ja teisel 3x4 sammast, siis uus must on kasvatada ühel real 3x3, teisel 3x4, kolmandal 3x3, neljandal 3x4 jne.

oojaa.

armastusega garaazhist

kui hästi läheb, saan ma homme ühele mehele Brõnni kolinat demonstreerida. see on alati selline koht, kus ei tea, mida vastustest arvata. seisan, näpp suus, ja noogutan ainult mõminal.

kust mina tean, kui pädev vend on?
mõni ei julge öelda, et ei tea, ja hakkab umbes midagi nokitsema, lõhkudes asja täitsa ära.
mõni ei analüüsi eriti midagi, teatab veendunult oma arvamuse, nagu see oleks fakt, ehkki ei põhine muul kui tema tahtmisel midagi öelda.
mõni jälle räägib palju, aga korda ei saada ikka midagi.
ja kui päriselt töökotta viia, siis maksad segi teadmise eest, et noh näiteks kivike oli rihma vahel ja kõik oli tegelikult korras.

ja kui lähebki midagi ses mõttes pahasti, et “parandaja” osutub lihtsalt sõnameistriks või wannabe-ks, siis pärast on alati terve ilm täis tarku mehi, kes ütlevad et mis sa loll selle juurde läksid, mine ikka tolle juurde selliste muredega. kus te enne olite, ah?!

ümberringi on alati nii kohutavalt palju targutajaid, kellel kõigil on õigus ja teised on lollid, et ma tahaks ratta neile anda ja öelda, et jagelge ise, mina ei jaksa seda kuulata ega otsustada, kellel lubada näpud õliseks teha. kõik teised siis alati solvuvad ja ütlevad midagi sellist et "eks sa ise tead, aga ära pärast mulle kurtma tule, kui ta midagi perse keerab".

nüüd ma igatahes lähen selle juurde, kelle juurde targutajad soovitasid minna. olla mitut ratast aidanud.

ja äkki tõesti ei olegi midagi muud viga kui mingi totakas pisiasi ja mari paranoia?
pöialt hoida!

Friday, January 27, 2006

inglastega litutama


ahjaa, ja kuna minul ja ainult minul on põhjamaade kõige timmim jalkasärk, pean just mina saama oweni, beckhami ja vendade nevillitega õllele.

värskeid kuulujutte

saunas räägiti täna mambo-rainerist.
üks tema kolleege teadis, et raineri ema olla rainerile öelnud:
"Rainer! AITAB mambost!!"
aga rainer olla solvunud: "mõtle, mu oma ema...!"

M.K.S.P.

täna on Maailma Kõige Sitem Päev.

Thursday, January 26, 2006

raev

päris hea kontseptsioon on see "loe kümneni ja hinga sügavalt, enne kui kallale kargad"-soovitus.

smokey and the bandit

Pilk langes läbi klaasseina suitsuputkasse. Inimesed istuvad ja kel kohta pole, seisab, ruum on sinist suitsu täis, isegi ukse taha immitseb seda. Tõmbavad suitsu sisse ja puhuvad välja, õhk (või see, mis seal selle asemel on) muutub aina hägusemaks ja läbipaistmatumaks, näod on mornid ja eriti midagi ei paistnud räägitavat.

Ja vot mõtlesin et küll on ikka hea, et mul pole kunagi seda ilget kommet küljes olnud. No mõtle, kogu aeg riided haisevad, siis on mure et vaja minna suitsu ostma, ja varem või hiljem saad aru et ega see midagi kena ei ole ja siis üritad maha jätta.

Halvemal juhul üha uuesti ja uuesti.

Noh, ükski mure mu elus vähem.


PS Tapsin just ühe drosophila melanogasteri. Kahju kohe, aga ta lendles põhimõttekindlalt ainult vahetult mu silmade ees.

PPS Oma pangakaardi olen ma nii hästi kusagile ära pannud, et mure kohe tuleb.

PPPS selline teade oli bloggeri lehel terve päeva:
Down for Maintenance
Blogger is temporarily unavailable due to planned maintenance.
This downtime will last 30 minutes from 4pm - 4:30pm (PST).
ja see kadus ära alles siis, kui ma restardi tegin arvutile. ei, tarkpead, isegi cookiede ja tempi tühjendamine ei aidanud.

Tuesday, January 24, 2006

unustajalik

ma pean homme autoga tööle minema. keegi võiks mulle seda homme meenutada, et ma ei unustaks maja eest autot võtta. noh umbes nagu esimest korda emaks saanud naised nägevat õudusunenägusid sellest, et unustavad oma lapse kusagile maha. ma arvan, et kui mul oma auto oleks äkitselt, siis ma unustaksin ta kogu aeg kuskile nurga taha.

Monday, January 23, 2006

psühholoogiaminutid

ja kas kõikidel inimestel peavad olema uusaastalubadused?
ma usun, et suur osa maailma suitsetajaist lubab, et uuel aastal jätavad maha. aga ma pole kunagi suitsetanud.
ja väga paljud lubavad, et hakkavad trennis käima. aga ma olen juba mitu talve regulaarselt trennis käinud. siit ka viitsimatus mõelda kaalule ja sel teemal mingeid lubadusi anda. dieet on minusuguse maiasmoka puhul niikuinii välistatud kui äärmuslik enesepiinamise vahend.
et ma ei jäta enam tööasju tähtajaks tegemata? minu töös on see niikuinii võimatu, sest paarsada tuhat inimest märkab seda kiiresti, kui minu töö asemel laiutab tühi koht.
et ma olen parem inimene? noh, seda võiks ju igal hommikul lubada, ja ka olla.
raiskan mõttetustele vähem raha? (parem, kui üldse mitte?) njaa, vot siin on küll mõtlemise koht.

ma mõtlen sellele.

infoühiskond


mul on nüüd kraadiklaas.
argielu on sellega muutunud nii palju, et ma ei pea hommikul enne väljumist arvutit käima panema ja ilm.ee-st vaatama, palju väljas kraade on. ja väga ilus on ta ka.
j tegi pilti.

Saturday, January 21, 2006

talvest, aga ilma halata

ENNE käesolevat (või juba mööduvat?) külmalainet ma just mõtlesin kirjutada siia sellest, kui väga mures ma iga päev olen, kui kardinaid üles rullides näen akna taga sellist märtsikuist ilma ja kui õue lähen, siis on natuke aprilli lõhna ka. ei, mitte see ei teinud mind murelikuks. oh ei, ma jumaldan kevadet! ainult et jaanuarikuu ei ole kevad ja mina olen seda usku, et ega talv naljalt tulemata jää.

murelikuks tegigi mõte, et kui keset jaanuari on muudkui kraad või viis sooja ja talve pole veel (pealinnas) olnudki, siis talv alles tuleb. see omakorda lükkab kaugemale kevadet, ja vot SEE mulle ei meeldi.

PRAEGU on siis lõpuks ka talv käes.
teate, me elame põhjamaal. praegu on jaanuar. kõik on õige! ostke müts!


PS eilne kujunes ilma postituseta päevaks. esimeseks minu ülilühikese, aga üli-postiderohke blogi elu jooksul. kui oskate, lugege sellest midagi välja. võitjaile auhinnad, aga hiljem.

Thursday, January 19, 2006

tulevastele põlvedele

sellel, kes kevadel ei kontrolli, et kõrsikud enne kipsplaatide panemist villa ka seina vahele paneks, hakkab talvel külm.
(Kalamaja, 21. saj)

abiks rockiajakirjanikele

kui see deep purple siin nüüd jälle tuleb ja keevitab ja värki, siis soovituslikke pealkirju Maride Karilt:

Mari says:
"Rokipeerud tegid seda taas"
Mari Öö says:
"Sügav Lilla pussutas jälle"
Mari says:
võiks panna klassikalise "Deep Purple/Sügav Lilla rokkis täiega"
Mari Öö says:
"Tallinnas toimus sündmus"
Mari says:
"Tallinnas toimus kontsert Deep Purple'i poolt"
Mari Öö says:
"Lilla rock on elus"
Mari says:
see oleks loetumaid pealkirju raudselt
Mari says:
"Kuuldused Deep Purple'i surmast on tugevasti liialdatud"
Mari says:
"Isegi ratastoole polnud laval näha," on arvustuse sissejuhatus

jätkakem kommentaarides

kogu tõde mütsikandmisest

Peipsil istub kalamees.
Juube külm on.
Sõber hüüab eemalt: "Voova, hei! Lolliks oled läinud vä? Pane müts pähe, nii võid, kurivaim, peaajupõletiku saada!"
Vova: "Segi oled vä? Eile oli läki peas - ma ei kuuld, kui mehed jooma kutsusid!"

Wednesday, January 18, 2006

happy hour for perverts

teate, mis talve juures kõige ilgem on?
sukapüksid!

võta suhu!

jälle sõnaloomet: polgu.
tähenduses 'ärgu olgu'.
nagu et "polgu see sulle karistuseks, vaid õpetuseks!"
sest kui 'ei ole' on 'pole', siis 'ärgu olgu' olgu 'polgu'.

kurat, seda loe või jõuluvanale!

ääremärkus: lisan enda panuse soome keelde. santeri [sanderi] - äike. kõlab ju loogiliselt?

Tuesday, January 17, 2006

parem käsi

mul on üks hea sõber. ta murdis oma käeluu ära, aga seda ei pandud kipsi, vaid toetati luuotsad metallplaadi külge ja siis ta lasti koju. nüüd, kaks kuud hiljem, peaks ta noh mitte just käte peal kõndima, aga vähemalt luu peaks olema kokku kasvanud. aga temal ei ole, sest ta on oma käega liiga aktiivne olnud, liiga palju autoga sõites käiku vahetanud, liiga palju selle käega kruvisid keeranud, diivaneid tõstnud, tsikleid putitanud ja mina ei teagi, mida täpselt teinud. kõike ja liiga palju. ja luu pole kokkukasvamise nägugi ja käsi on nüüd täitsa kõver. ja nii jääbki.

ja mina olen väga, väga, VÄGA vihane ta peale selle pärast, et ta pidi kindlasti kangelaslikult "ma saan küll!" ütlema iga abipakkumise peale, püüdlikult valu eitama ja tegema nägu, et kõik on korras. tulemus käes ja ma muidu ei ole kohe üldse füüsiliselt agressiivne, aga ma väga hea meelega annaks talle hea keretäie tappa.

mitte et see ta kätt enam päästaks.

citylife

kell kolmveerand kaheksa õhtul sõitis kesklinnas narva maanteel kabriolett. katus oli kusagil mujal, kaks inimest istus palja peaga sees, juuksed lehvimas tuules, ja auto oli säravpuhas. nagu... ahhh!

real stuff

Erik says: muide, kas sul on kuskil ka üks salajane anonüümne bloog, kus sa nimesid ei nimeta ja kuhu sa valad kogu oma hingevalu, seksapiilsuse ja kõhu- ning südametühjuse?

Mari Öö says: mul on praegu registreeritud kolm blogi. aga ainult ühte olen teinud rohkem kui ühe posti.

Erik says: siis sa ikka ei ole õige blogiinimene, sul peab ikka salabloog ka olema, selline mis nõretaks.

Mari Öö says: kas sul on salablog?

Erik says: minul ei ole, ma ei ole õige blogiinimene

Mari Öö says: aga kuidas salablogi tehakse? et panen nimeks kapiuks.blogger.com ja iga postiga näen eraldi vaeva, et ükski detailike mind ei reedaks?

Mari Öö says: ja kui keegi seda lugeda ei tohi, miks ta siis üldse veebis peab olema?

Mari Öö says: ja miks kedagi peaks see nõretus huvitama?

Erik says: eiei, mitte et lugeda ei tohi, kõik peavad lugema ja kommenteerima, aga nad ei tohi aru saada, et see sinu blogi on

Erik says: ja tehakse just nii jah

Erik says: aga seal peavad siis olema ikka deepest ja worst secrets

Mari Öö says: ja eesmärk?

Erik says: noh et kuhugi saaks KÕIK ära rääkida, ja et teised ikka kaasa tunneks või lohutaks, või sinuga koos õnnelikud oleks, kui sa oled 8 kuu, 23 päeva, 4 tunni ja 15 sekundi ootamise järel sellelt imearmsalt, nummimeetrit põhja ajavalt lihastes jõusaalikutilt kerge käesilituse said lõpuks (ja nad veenavad sind, et see ikka oli silitus, mitte et ta ei läinud kogemata pihta su käele).

Mari Öö says: aga kui mul on selleks päris inimesed, kellega seda jagada?

Mari Öö says: okei, kõige jaoks ei ole, aga kõik pole ka jagamiseks :P

Erik says: novot, see kõik, mis jagamiseks ei ole, lähebki sinna kirja.

Mari Öö says: ma just mõtlen juba päev otsa, kas kirjutada, et mul on tööl üks hästi armas poiss :P

Mari Öö says: võibolla tõesti

Mari Öö says: sest see, miks mitte kirjutada, on tüütud küsimused TEISTELT meestelt. ja kolleegidelt.

Erik says: vot selleks ongi vaja ANONÜÜMSET blogi.

Mari Öö says: jajah.

Mari Öö says: hakkan taipama.

Mari Öö says: aga ma ei tea, kas ma oskaks neid kaht asja lahus hoida.

Mari Öö says: et kui ma kirjutan sinna et “täna siis see tegi seda ja mina enam kunagi temaga ei räägi” siis keegi mu päris tutvuskonnast, kes oli asja juures, satub seda lugema ja ühendab ära ja ongi palju jama majas.

Erik says: see tuleb harjutamisega. paar korda lendad orki, postitad valesse blogisse, avalikustad kõik oma hingesügavused, tunned ennast reedetu ja paljakskistuna, kuid siis hakkab meeldima... noh, midagi masohhismilaadset

Mari Öö says: päevikutega ei tohi juhtuda selliseid asju!

Erik says: ja sa sellega saad näidata et tegelikult on sinu karmi maski taga peidus õrn naisehing, mis vajab hellust ja silitamist.

Monday, January 16, 2006

igatsus

täna pidin ma üksi sööma minema, sest teine mari oli kadunud ja jube nälg oli. võtsin siis laupäevase ajalehe kaasa, sest jube imelik on üksi süüa, kui pead vaatama ainult kas taldrikusse või ringi, inimestele otsa. eks lugemise miinus jälle on see, et silmad ei saa lõuna ajal seda nii vajalikku puhkust, aga no kui tihti ma ikka PEAN lõuna ajal lugema, lohutasin end.

aga no igatahes. imestasin just tallinna ülikoolide emakeelepohhuismi üle, kui kostus üks "tere" ja keegi pani oma piima veendunult mu lauale. pikk noor mees, töökaaslane kontori tagumisest otsast, kellele ma päris hea meelega tere ütlen.

lõuna oli jube pikk, sest kõigepealt läks kaua, kuni minu toit toodi, ja tema ootas enda oma veel sajandi. veider, sest tavaliselt kulub selleks minut ja vahel on toit enne kohal kui sa ise oled istet jõudnud võtta.

aga mille pärast ma seda kõike räägin, on see, et pikk noor mees küsis mu käest kõik see aeg miljonite kaupa küsimusi tsiklisõidu kohta ja see oli nii mõnus. kusjuures ma ei teagi, kas ta tegi seda sellepärast, et tal pole minuga muust rääkida, või ta päriselt tahtis teada, kuidas see kõik on. ma muidugi otsekohese inimesena küsisin temalt ka, miks ta seda küsib, kas tahab ka, aga ta eitas kiiresti. olevat liiga ohtlik. (kahju - mulle vägagi meeldib, kui suudan inimestesse seda pisikut süstida.) aga ega ta ju poleks minu lauda trüginud, kui tal poleks minuga midagi rääkida olnud ja teda kohe üldse ei kotiks, mis ja kuidas ma oma asja ajan.

jääb üle see, et ta lihtsalt tõesti tahtis ainult teada, kuidas see kõik on. ja mina rääkisin talle, kuidas see kõik on, ja see oli nii mõnus.

ja nii hakkabki olema, et iga tsiklijutt vähegi meeldiva inimesega on mõnus, sest sõita ju ei saa. oodake veel kuu, ja muust me ei räägigi!



PS vanarahvatarkust ka: see, kes ostab heegeltöö jaoks materjali enne kui otsib mustri, saab pärast mustri leidmist veelkord raha käsitööpoodi viia. (kalamaja, 21. saj)

klaviatuuri maitse

tilgutasin natuke lattet s ja d klahvide vahele. muidu ei saanud kätte kui pidin keele sinna järele ajama. mu klaviatuur on mõru.

Sunday, January 15, 2006

rahvas arvab...

täitsin "rooside sõja" jaoks seda ankeeti, kus sa oled üks sajast inimesest mingile küsimusele vastamas.

kaks küsimust ("Nimeta millises Eesti reality-shows oleksid olnud nõus osalema." ja "Nimeta ettekääne, millega end petad, et mitte trenni minna." - kirjapilt muutmata) ajasid mind kitsikusse, sest mul lihtsalt puudub täielikult nii üks kui teine edetabel. sellist tõsielusaadet pole veel tehtud ja trenni jaoks on reas motivaatorid minemiseks, mitte enesepettused mitteminemiseks.

aga "Nimetage hobi, millega abielunaine peaks kindlasti tegelema." oli midagi eriti ootamatut. ma isegi ei ole kunagi mõelnud, et vallalisel, abielus, lahutatud ja lesestunud naisel võiksid erinevad hobid olla. naisel ja mehel erinevad, vabalt. noorel ja vanal, samuti. aga mis eristab naisi hobimaailmas? abielunaisel on armuke, teistel boyfriendid?

leidsin, ärge otsige!

ehk ise leiab alati vastuse kohe pärast küsimuse valju esitamist. murphy on meiega.

bikiine ja toppe ehk tibide värk

teeks ise, kui oskaks: käsitööabi

aga kuidas ma peaksin bikiine heegeldama?

otsin leiubürood

ma olen asjade kaotamise masin. lased mündi sisse - müts kadunud. lased kaks münti - telefon kadunud. no tegelikult mitte päris nii (tellimise peale kaotamine poleks ilmselt päriselt kaotamine) ja ma ei kaota rahakotte ega telefone, vaid aksessuaare, peamiselt talviseid.

viimati jätsin salli ühe riidepoe proovikabiini. no palav oli ja lahkudes oli juba jope selgapanemine liig, sallist rääkimata*. järgmisel päeval siis läksin tagasi ja sain kätte.

enne seda kadus üks kinnas. avastasin selle hommikul kodust väljudes - üks oli, teist mitte. vaatasin terve töötee aedade ja puude otsa (ikka kiputakse leitud kindad üles riputama) ja maha ka. ei leidnud. balti jaamas üritasin intervjueerida seda müüjat, kellelt eelmisel õhtul piima ostsin. "kas ühte valget kinnast pole leitud?" oli liiga palju eesti keelt tema jaoks - pakkus lahkelt vastuseks nii hapukoort kui piima. noh ja nädalapäevad pärast seda oli see tööl mu sahtliboksi peal. kust tuli? ei tea.

ükskord jäid päikeseprillid poodi, sest ma proovisin midagi üle pea selga ja toetasin need käterätihunniku otsa. veerandtund hiljem naasin, aga ei leidnud. keegi oli juba kassasse viinud, sealt sain kätte.

edetabelit kroonib siiski üks võtmekimp, mille kaotamises ma siiamaani end süütuks nimetan. läksin koju, sisenesin päris kindlasti oma võtmetega. seespool olid ukse ees kellegi teise võtmed, nii et sinna ma neid panna ei saanud. järgmisel päeval aga võtmeid ei olnud. kuna ma polnud vahepeal kusagil käinud, PIDID nad ju korteri piires olema. see oli kolm aastat tagasi. keegi pole neid enam kunagi näinud.

* kui on suvi ja inimestel on väga vähe riideid seljas, töötab poes konditsioneer ja sul on seal külm. nõrgema tervisega eksemplar jääb haigeks. aga kui on talv ja sa oled sunnitud poodlema paksudes vattides, kütavad nad tublisti ja sul on jube palav. ja siis lähed õue ja... nõrgema tervisega eksemplar jääb haigeks :)

Saturday, January 14, 2006

vanadus?

noh, ja siis, kui selgus, et laupäeva õhtu ei ole mingi telekavaatamise aeg, lugemiseks ja heegeldamiseks (sic!) olid ka silmad liiga väsinud, tuli talle meelde, et kusagil on mingi pidu korraldatud. tundmatute bändidega, aga loodetavasti toredate inimestega. ta otsustas juba minna, sest see tundus kõikidest teistest mõtetest parem ja teistsugusem. ta helistas üks, kaks, kolm, neljale inimesele, kellest ühestki polnud kaaslast. viies oli seal peol ja ütles et asi pole vaeva väärt ja tuleb minna hoopis teise kohta. tal oli isegi juba leitud, mis selga panna, aga selleks ajaks juba enam ei viitsinud end välja vedada.

mina siis.

ja see on väga huvitav, et kui ma olen nädalavahetusel kodus ja võibolla loodan telekale, siis tuleb sealt ainult ilgusi ilguste otsa* ja mina muudkui kirun, et kui raske on puhkepäeval inimestele midagi actually vaadata pakkuda. aga kui ma mõnel muul ajal leian kavast, et reede või laupäeva õhtuks on programmidirektor midagi toredat kirjutanud, siis ma teritan keelt, et raiskamine, kes sel ajal ikka telekat vaatab. täitsa nagu loll oleks. võibolla ma peaksin iseend rohkem tähele panema.

* minu isiklikus Ilgete Filmide Edetabelis on esikohal "Kaksikud" ja teisel kohal "Stuart Little". esimesest pole ma tegelikult vist kunagi päriselt näinud enam kui esimesi minuteid, aga juba cast on nii ilge, et anna kannatust. teist sundis mind kunagi vaatama tallinn-tartu buss, kus ma ei saanud magada ega lugeda.

tee ise!

Raage Laks

ained:
lusikatäis teepuru
tulikuuma vett

valmistamine:
pane tee tassi, kas spetsiaalses teepuruleotamisvahendis või niisama, lahtiselt (tulemus sellest ei sõltu)
vala vesi peale, nii et tass saaks täis
lahku tassi juurest ja unusta end midagi muud tegema
poole tunni pärast naase ning enne kogu kupatuse ära viskamist maitse igaks juhuks - äkki ikka kõlbab... (kontrolli peeglist juuksevärvi)

soovi korral alusta otsast, ainult et ära enam unusta. aga nüüd pole selle nimi enam Raage Laks, vaid Maitsev Ajaviide.

haavatud?

kohtumine Brõnniga oli tore, kui välja arvata mõned tehnilised pisiasjad.

nagu see, et hoolimata aku hiljutisest laadimisest ei suutnud ta starterit ringi vedada ja ilma kõrvalise abita ei saanudki käima.

ja see, et kui see kordus, siis lükkamise peale kostus üks pauk (või õigemini nagu hästi vali klõpsatus) ja pärast seda oli ratta liigutamisel mootoris üks kolin. äkki see läheb kevadeks ise ära? neeeeeeej...

Friday, January 13, 2006

milkshake
You taste like a milkshake. Your frozen malts send
a delicious thrill across the tongue. Your
sweetness and innocence are bared for the world
to suck up with a straw... and you love it,
baby.

see kõlab isegi mitte nagu seks, vaid natuke juba nagu porno.


How do you taste?
brought to you by Quizilla

parked motorcycle syndrom

nüüd on see siis käes.

nägin unes, et sõitsin õismäel Brõnniga. esimene sõit varstialgaval kevadel. mingi tuttav tibi sõitis veel rolleriga kaasa, aga kadus eest kus kurat ja ei mina talle järele jõudnud, ehkki keerasin gaasi nii et käsi keerdus.

mõtlesin juba, et noh, siin siis lõpeb minu kauakestnud praal, et minule küll võimsamat tsiklit vaja pole, kui mõistsin, et bensiin otsas. siis tuli meelde küll, et sai teine sügisel enne ärapanemist täitsa kuivaks sõidetud.

õnneks oli ehitajate tee lukoil (või midagi sarnast) kohe sealsamas, lükkasin paarkümmend meetrit ja tanklas ma olingi. tankla ukse ees olid purjus vene punkarid, kelle suukorviga koer pikema jututa oma hambad mu reide lõi ja lahti enam ei lasknud.

lukoili ma sel hooajal nüüd ei lähe.

Thursday, January 12, 2006

võta suhu!

nädalavahetusel tegin kaks sõna. mõlemad tähendavad sama asja, aga ühe ma tegin ENNE saku suurhalli minemist ja teise pärast.

saage tuttavaks: trikinoored, kelle kohapeal nimetasin ümber Õu-Kuule'deks.

hakatuseks

ma tean, et välismaalastele meeldib see sõna. üks hollandlane kunagi küsis, mida see sõna tähendab, ja märkis, et hollandi keelt mõistva inimese jaoks on see ropp.

dialoog arenes umbes nõnda:
- Hakatuseks sounds dirty to Dutch-speakers...
- if you tell me, i'll tell you the real meaning.
- Well, I don't know what Hakatu is, but seks is dutch for sex. So it sounds like Hakatu-sex. Some kind of japanese sex, or something. :-)
- well, estonian has reeeeallly many words that end with -seks. hakatuseks is "for the beginning".
- those dirty people. I should really move to Estonia.