nädala pärast jälle

apelsinisalud ja oliivivälud, ookeanirand ja surfarid, siit ma tulen!

peitus

ühes venemaa külas meeldib eidele ja taadile mängida peitust.
eit peidab hommikul taadi samakapudeli ära.
kui taat õhtuks seda üles ei leia, tuleb eidel ennast ära peita.

addicted to…

tere, mina olen mari ja ma olen sõltuvuses päikeseprillidest. tegelikult aastaid juba.
päikeseprillid on asendamatu riist nii erinevates olukordades, et võrrelda võib ainult õhuga.

elementaarne: ereda päikesega kaitseb silmi kiirguse eest ja silmaümbrust ning laupa kortsude eest.

leidlik: kui puhub hästi kõva tuul – nagu eile – siis kaitsevad prillid su silmi lendava liiva ja tolmu eest. tuulega kannan ma veendunult prille pärast seda, kui palju aastaid tagasi lendas mu silma üks asi, mis sealt ka järgmiseks päevaks lahkunud polnud. silmaarst võttis välja, ütles et imepisike metallitükk. kahjustusi ei jäänud, aga jube ebamugav oli ööpäev ühesilmalisena veeta.

mugav: kui sajab sitta ja röga, ükskõik, mis aastaajal, siis prillid jällegi kaitsevad silmi. nt lumetormiga on kõigil inimestel näod krimpsus ja silmad kissis. minul ei ole. tuul+vihm samamoodi – silma pritsib ju muidu!

boonus: kui kasutad peegel- või lihtsalt tumedaid klaase, ei näe keegi su silmi. see annab sulle piiramatu võimaluse jultunult jõllitada seda, mida ja keda tahad. trammis ilusat tibi, järjekorras ilusat poissi, ebaviisakalt vahtida puudega inimest, põlastavalt jõllitada parmule näkku või uudishimulikult inspekteerida prominenti. poolvõõra inimesega rääkides võid näiteks vaadata ta sügavasse dekolteesse või jälgida tema selja taga toimuvat kolossaalset ehitustööd samal ajal, kui tema arvab, et sa talle otsa vaatad. ja ilme on sul igatahes nii ülbe, et ükski pensionär ei pöördu sinu poole, et sa talle oma koha loovutaksid. loovutad ise, kellele tahad.

miinus: kui väga tumedaid kanda, harjub silm hämaraga ära ja pärast on ilma prillita elu kohe eriti ebamugav. nii et kui prillid koju unustad, aga ees on mitu päeva koju pääsemiseta, siis tuleb uued osta, sest ilma ei kannata elada. või noh, kannatab, aga väga vesine ja kissis on see elu.

miinus of elementaarne: juba suve hakul on silmaümbrused valged. selle vastu aitab ainult see, et kui aeg-ajalt peaks juhtuma, et sihilikult päikest võtan, siis tuleb prillid eest võtta ja silmad kinni lebada. aga noh, ega päris ühtlaselt pruuniks nägu enamlähegi ja suve lõpuks, või mis suve, mõne aktiivsema nädalavahetuse lõpuks, kus on tulnud palju päikse käes hängida, aga ilma prillideta pole varianti ellu jääda, on ikka sellised valged prillid näos et!

miinus of boonus: kui sa siis vahepeal käid ilma sunnideta või heledamate klaasidega, tuleb see endal meeles hoida, sest harjumusest kipud oma pilku sama jultunult kasutama kui prillide taha varjatuna.

PS prillikandjad ärgu nüüd targutagu, et saju ja tuule eest on nad niigi kaitstud ka ilma igasuguste sunnideta. mina, kotkasilm, ei ole ju!

reede

need poisid. kes rääkisid soome keeles. kes ostsid terranovast suuresuure kotitäie roosasid ja lillasid särke ja helesinise nokamütsi ja muid lõbusaid riideid. kes, kuni müüja seda kirjut kuhilat kokku lappas ja kotti pakkis, laulsid falsetiga raadiole kaasa. kes laulsid kaasa, kasutades mikrofonina kassaaparaadi taga letil tolknenud mingit juhtmeotsingut. need poisid lihtsalt pidid olema järjekordsed geiristlejad. ehkki pealtvaadata olid täitsa tavalised poisid. aga see kõik oli nii nunnu.

aga kui kindlustusseltsi büroos osta endale reisikindlustus ja lugeda kohapeal läbi kõik peenikeses kirjas esitatud tingimused ning mõne kohta küsimusi esitada, läheb teenindajatel juhe täitsa kokku. nad pole ilmselt harjunud sellega, et mõni klient neid asju a) loeks, b) mõtestaks. aga no nelja peale saime ikka selgeks, mida ja miks millegagi mõeldud oli ja mille vastu ma siis nüüd kindlustatud olen ja mille vastu mitte.

nurisevad siin et miks ma ei kirjuta

noh ma võiksin kirjutada ilmselt oma selle suve ägedaimast motoelamusest. ma nimelt sõitsin mootorrattaga! ainus kord ja koht sel hooajal, mil ja kus ma seda teha tihkan, oli Tartu Kevadpäevade paraad. superluks korraldus ja liiklus igal pool kinni ja isegi paraadi sees pole ma nii vähest paarutamist veel kunagi näinud. üks enduro vahepeal tõmbles ainult. aga saarlane sõitis tagarattal! ja käbi oli tal saba peal, ilma kiivrita!

muidu ei sõida sellepärast, et ma olen küllalt näinud olukordi pealkirjaga “ma ei näinud!” või “mis sa tsikliputukas siin ronid, ma olen sust suurem, mis sest, et sul on peatee!”. ennast ma võin ju usaldada ja superhüperettevaatlikult sõita, aga kedagi teist ma liikluses eriti ei usalda, ja siis on minu ettevaatusest vähe. ja ma ei taha ju, et kass katki läheks.

aga järgmisel aastal! oo, kuidas me hakkame kokkutulekutel käima nii et kõik tuttavad tsiklimehed sõidavad kordamööda üritusele autoga (kus on siis kass kõige vajaliku tavaariga) ja mina Brõnniga!

siis ma võiksin kirjutada, et ligi 13 kuud pärast sissekolimist sain ma endale lõpuks DIIVANI! punase! pehme! mõnna!

ja siis ma võiksin kirjutada, kuidas kass iga päevaga suuremaks ja tugevamaks saab ja kõhus sellist tantsu lööb, et kõht on lopergune. ja et ma arvan, et kuitahes suupärase nime ta ka saab, kassiks kutsume me teda ikka jupp-jupp aega ka pärast sündi ilmselt.

ja sellest võiksin ka kirjutada, kuidas ma tartus kleepisin oma kiirvikõrvad iminappadega saarlasele pähe ja ta oli nii nunnu. seda, kuidas ma käepäraste vahenditega käbi kiivrist enda oma disainisin, näete isegi.

kaasaegsed mänguasjad

Mari Öö says:
kalamaja+telliskivi
Mari Öö says:
sjuke otsing on kellegi mu blogisse toonud
alari says:
minul tooks ilmselt kalamaja+anaalseks vms
Mari Öö says:
aaaaaaaaaaaaaaaaa!
Mari Öö says:
kalamaja+anaalseks
Mari Öö says:
sa teadsid seda!
alari says:
issand
alari says:
ei teand

nii ma tapsingi... eee, Byroni?

noh ei tulnud eile kedagi.
aga hommikul oli mu kõhule kleepunud 20-sendine. esiti mõtlesin küll, et enda meelest veetsin öö üksi ega teinud voodis midagi, mis taolist tasu väärinuks. aga tõustes leidsin jalutsist surnuksmuljutud ämbliku.

Byron tuleb külla

From: Byron
Subject: Hello!

Hi there lovely,
This kind ofcb opportunity comes ones in a life. I don't want
to miss it. Doc you? I am coming to your place in feaw days
and I though may be we can meet eaach other. If you don't mind
I can send you my picture. I am a girl.
You can cocrrespond with me using my email mv@datetodayy.com


õnneks pole mul veel õhtused plaanid tehtud. i am a girl, too. huvitav, mida ta teha oskab ja kas tal on oma mänguasjad kaasas.

küpsustest

kuus viieteistkümnest.
ma vist ei tohiks veel lapsi saada.

algajale mari keele õppijale

veelvalaja - üks uus tähtkuju, ilmselt joodikute unistus. (vt. juurdelõikaja)
hosiront - alles otsib tähendust, aga ilmselt võib seda leida märjast metsast.

kas teie tellisite takso?

ma olen sõitnud sellise taksojuhiga, kes oli ilmselt ise nii purjus, et tema hingeõhust jäin mina ka autos istudes kergelt vinti.

ja ma olen sõitnud sellise taksojuhiga, kes ühe käega hoidis telefoni, mille kaudu rääkis oma tibiga mingit suvalist tähtsusetut juttu, ja teise käega roolis, aga kui ta käigu vahetamiseks käe roolilt võttis, keeras auto KOHE jõhkralt vasakule, nii et ta pidi vahel käiguvahetamise pooleli jätma ja jõulise liigutusega rooli kolmveerand ringi tagasi rebima.

ja ma olen sõitnud sellise taksojuhiga, kes jäi iga fooritule taga naturaalselt magama. see oli vist kõige jubedam.

aga eile sõitsin ma sellise taksojuhiga, kes oli niiii kohutavalt aeglane (loomulikult oli minul maailmakiire), et ma olen veendunud, et passis on ta nime kohal kirjas Elu Flegma. lisaks ei suutnud ta mõista, kuidas saab kalamajast pelgulinna ilma telliskivi tänava osaluseta marsruudis. iga kord, kui ma talle seda ütlesin, selgines ta nägu kohe ja ta ütles rõõmsalt "muidugi!", et siis kolm sekundit hiljem auto sirgel teel jälle mõttepausiks seisma pidurdada.

eilne ärkamine on omaette medalit väärt. olin Kassi kampsuni kudumiseks õhtu jooksul nii palju silmade arvutamise matemaatikat teinud, et õhtune kellaseadmine hommikuseks äratuseks oli juba liig. minutid sain paika, tunnid jäid, nagu olid. tulemus: ärkasin 30 minutit enne seda, kui pidanuks arstikabinetti astuma. lõplik ärkamine toimus siiski jooksvalt päeva peale, mis teeb eriti imekspandavaks tõsiasja, et ma EI VÄLJUNUD laatsaretist siniste kilesussidega, vaid võtsin nad enne jalast. aga täna küll väljusin...