tunnen kodumaad

tehtud!

nahhui naada

nüüd on siis selge, et see paagikott, mille ma veebruaris ära tellisin, saabub riiki siis, kui mul seda enam vaja pole. käige persse oma putkadega!

nõutud libu

esmaspäeviti käin ma arturiga ujumas.
teisipäeviti käbiga tantsimas.
kolmapäeviti arturiga ujumas.
neljapäeviti arturiga laulmas.
reedeti käbiga tantsimas.
ja nii veel vähemalt kuu.

ja pisut vürtsi mainitud kondikavale:
esmaspäeval käisin ma arturiga ujumas ja õhtul kokkasin nädalase pulma jagu pastat. jõudehetkil muretsesin arturi keha katvate imelike kuplade pärast.
teisipäeval veetsin neli tundi motopoode intervjueerides (meil on lapsehoidja!), õhtul käisin käbiga tantsimas ja laagris paagikotti lantimas. leto sveti ajaks jõudsin napilt koju. jõudehetkil muretsesin arturi keha katvate imelike kuplade pärast.
kolmapäeval käisin arturiga ujumas, päeval üritasin raage une kiuste teha meediamonitoorimise tööd ja õhtul pidasin matkakoosolekut. jõudehetkil muretsesin arturi keha katvate imelike kuplade pärast.
neljapäeval käin ma arturiga laulmas ja arsti juures (kublad!), õhtul pean ühistukoosolekut, ühel teisel koosolekul jätan füüsikalistel argumentidel osalemata, hilisõhtul pakin ja muretsen. suu laulab.
reedel väsitan hommikul last ja pakin, päeval viin lapse vanaema juurde ja õhtul sõidan ära. pühapäevani. ma oletan, et jõudehetkil muretsen endiselt arturi keha katvate imelike kuplade pärast.
pühapäeva õhtul pakin. võib juhtuda, et osalen pärastlõunal ühes külas ühel tiksumispeol.
esmaspäeval käin arturiga ujumas ja käbiga tantsimas.
teisipäeval käin arturiga laulmas, õhtul pakin ja võibolla käin käbiga tantsimas.
kolmapäeval viin lapse vanaema juurde ja sõidan ära.
reedel naasen, et käbiga tantsida.
laupäeva veedan tamsalus, kus olete kõik oodatud kaema tamsalu 40. laulu- ja tantsupidu.
õhtul varisen voodisse ja kuulutan need nädalad lõppenuks*.

___
*kui just ei juhtu nii, et meil jääb mõni mandri-eesti servapunktidest võtmata. sel juhul käime seal punktis pühapäeval kähku ära, et saaks öelda: tehtud!

kassipööriõhtu

see on ikka ulme, kui keeruliseks saab elu minna.
no planeerid väikse motokokkutuleku ja väikse matka. ossajeekim, kus on püherdamist!
kaks võlusõna: uudne tsikkel ja kass.

• kõigepealt keevitab käbi rattale kohvriraamid.
• siis sebib kohvrid.
• siis joodab kaks ööd sidevahendeid. kaks, sest esimese järel oli ikka putsis ja kontseptsioon tuli ümber teha.
• sina teed samal ajal nimekirju asjadest, mis tuleb kaasa pakkida.
• ja koostad ajakava, kes millal kuhu kellele millega lapse viib, millal enne seda pakitakse ja kuidas kustkaudu ära sõidetakse.
• ja üritad meenutada, mis sul tsikliga pikamaasõitudel tavaliselt seljas on olnud. (matkal käisid viimati kolme aasta eest, kokkutulekul ka. vähemalt niimoodi päriselt.)
• ja korrutad selle kahega, sest plaanid K saba peale võtta ja tal oma varustust veel pole. õnneks on käbi kama ripakil.
• siis ajad linna pealt paagikoti välja, sest on põhjust kaotada usk eesti motokaubandusvõrku.
• siis teed koosoleku veendumaks, kas kõik on olemas, kas sa oskad kohvreid külge panna ja avada, tsiklit manööverdada või GPS-i kasutada. seda viimast, tõsi, lihtsalt sellepärast, et kui masin majas, siis mis ta niisama seisab, las sõidab ka kaasa. (tekib ka küsimus, mis värvi on kompassil põhjanool...)
• koosoleku raames on artur su tassist joonud (sinu lahkel pealtvaatamisel) umbkaudu ligi detsiliitri rohelist teed suhkruga - ilmselt sealt võiks otsida järgnenud koerapöörituurile selgitust.
• kiljuva koerapööri kõrvale, et laps ikka täiega kokku jooksutada, on tuba täis jube põnevaid asju: käbi harutab elutoas kiivreid ja juhtmeid, emps inventuurib magamistoas K-ga matkavarustust. juba lebomatt on nii põnev asi et kuku või pikali, kotitäiest kinnastest rääkimata.
• pöör kulmineerub valju kisa ja mittemidagitehatahtmisega söögilauas (K vihjab kondoomireklaamile ja manitseb, et pidanuks ikka varem mõtlema),
• mis omakorda kulmineerub potitäie külmkapist võetud ühepajatoiduga lapse nina ees (tagliatelle eilase koduse pestoga ei kõlba, isegi kui hapukoort peale pannakse), kust tal on voli ise meelepärane menüü endale sisse kühveldada. läheb liha, herned ja kartul, oad ja kapsad sorditakse välja või söödetakse emale. peaasi, et laps ei nuta!
• jätkub tohuvabohu mõlemas toas selle vahega, et laps on rahulik. rahulikult pakib ta kõik kõrvale pandud kotid uuest lahti, tassib kindad ükshaaval laiali, kaotab ära kohvrite võtmed, joonistab täis matkapäeviku, konfiskeerib ravimid ja kallistab magamiskotte.
• vahepeal paneb ta käbilt pihta ühe raadiosaatja, toksib pisut nuppe ja tõstab kõrva äärde. ühe käega seda seal hoides marsib ta kööki, võtab teisega külmarist hapukoorepaki ja asub sealt otsast koort välja imema. poole paki juures teeb käbi ettepaneku koor päästa, aga keegi ei julge.
• kas ma pean mainima, et selle kõige juures puudub sul igasugune ülevaade asjade üldisest seisust ja tegevusplaan edasiseks, sa ei tea, mis on pakitud ja mida sul üldse vaja läheb ja keegi ei vaheta lapsel mähkmeid? õhtu lõpuks istud temaga 20 minutit potil ja vaatad tsiklipoe kataloogi, aga potti ei tule ikkagi midagi.

eesriie.

plaanid a-z

veebruaris käisin ma soomes motomessil ja leidsin unelmate paagikoti. müügimees soovitas tallinna allrighti poodi pöörduda (messil oli kaup vaid näitamiseks) ja kirjutas oma käega paberilipakale ka messialelubaduse: -10%.
paari nädala pärast helistasin tallinna allrighti poodi ja küsisin, kuidas kottidega on. öeldi, et 15. märtsil tuleb 600 tükki. need on soomele ja eestile kahe peale. (noh, tegelt me ajasime sõbralikku praali ja täitsa lõbus oli. tema kiitis takka, et sellist alet võinuks ta ise ka anda, selle pärast ei pea veel soomes käima, ja selgitas, et kõik need 600 kotti tulevad mulle.)
15. märtsil (laupäev) läksin kohale, aga kaupa muidugi polnud, need pidid siiski soome tulema. lubati, et teisipäevaks on tallinnas.
teisipäeval ma ei vinnind koti järele minna ja tasapisi tuli üldse mõte, et on mul seda siis vaja, paneks selle tonni kuskile mujale.
nüüd, mil matkad ukse ees, tuli muidugi ostumõte tagasi. kusagile tuleb ju sõidu ajal kaart panna! ja nüüd läks põnevaks:

• laupäeval 72 minutit enne sulgemiskellaaega oli allrighti pood pime ja lukus. telefonid ei vastanud ja vabandavaid/selgitavaid silte polnud.
• täna nad vastasid juba viiendale kõnele, aga selgus, et vajalikku kotti neil pole. mina ei imestanud, sest see, mis nad mulle märtsis soomest tellisid, on ilmselt ammu müüdud.
• aga ei. kaup polevat soome veel tulnudki.
• arvuti näitavat kuupäeva 15. mai.
• "see on minevikus," märkisin. mees selgitab, et jah, aga kaup jõuab tema nähtavasse andmebaasi alles siis, kui kogu konteineritäis, mis soome tuli, on lahti pakitud, üle kontrollitud ja riiuldatud. nii et isegi kui 15. mail midagi tuli, siis ta ei saa seda veel täna tellida, kui kama riiuleil pole. noh, põnev. ütlesin, et lootsin reedel selle kotiga teel olla.
• onu vaatas oma jointi üle ja pakkus lahkelt alternatiive. need olid jamad, ehkki odavamad, ja ta mõistis mu tõrksust: kui juba investeerida, siis sellisesse, nagu ma päriselt ka tahan.
• leppisime kokku kõne kolmapäeva hommikuks - kui siis on soomes asjad riiuleil ja tema oma arvutis saab juba midagi klikkida, on mul lootus reede hommikul enne ärasõitu kotiga kohtuda. kui ei, siis ei.
• plaan b: k sebib a-lt tolle kotti laenuks.
• plaan c: r paneb oma koti valmis, kui ebaõnnestuvad nii ost kui plaan b.

kas peaks igaks juhuks veel mõned kotid linna peal valvele panema?

kena tõde

kui ma eile sattusin esimest korda laululahingut nägema, ehkki kui see välja reklaamiti, tundus, et minu masti saade, hakkas nagu tunduma, et mul on mingi Elu. noh et kuude kaupa on nädalavahetuseti muud teha kui telekat vaadata. täitsa hea tunne oli.

"teeme ära" mari peas

esimene etapp:

"johhaidii, muidugi lähme teeme ära! metsad puhtaks! värdjad siis vaadaku ja häbenegu, enam nad sodi maha ei viska!"


teine etapp:

"õudne lugu, kui ilm nüüd nussima hakkab. sitta need tuhanded metsa koristama ronivad, kui sajab kolmandat päeva jutti ja puhub jäine lõikav tuul. hullud muidugi lähevad, ma ise vist ka, aga palju jääb ju koristamata! pai ilm, ole ilus!"


kolmas etapp:

"issand, see ei aita ju! me läheme neljakümnetuhandekesi metsa sodi ära viima, aga nemad tulevad neljasajatuhandekesi metsa sodi tooma. keda me petame? mida me loodame? nad ainult irvitavad pihku, et kae, kus lollid! need, kes koristama lähevad, ei jäta piknikuplatsi eales sodi, aga need, kes jätavad, ei tule ju meiega eales koristama! ja ikkagi: kurjategijad pole mitte ainult need, kes sodi metsa viivad, vaid ka need, kes täna koristama ei tule!"


ja viimane etapp:

kõigepealt läheme siloauku. seal on üks prügila mitme aasta eest kruusa alla maetud, teine natukese kruusaga hiljuti üle valatud ja kolmas täitsa lahti. koristame kõik ümbertringi ära, meid on palju ja kulub ikka mitu tundi ja autosõitu. lõpuks ringutame paarikümnekesi suure augu ümber käsi: kui me sajakesi nädal aega seda kilekottidesse ajaks, oleks otsast meeter tehtud. aga siin on sadaviiskend meetrit. lõpuks saabub teade, et sellised mäed jäävad.


teine objekt on ühe väikese kortermaja kõrval heki taga. igapäevae olmeprügi, mille otsas ronib armas kolmevärviline kassipoeg. esmalt tõstame peale eraldi ladustatud vanaraua ja saadame võidukalt lipujaama. siis jääme ülejäänud imet kaema ja otsustame, et teeme põõsad korda ja korjame ilmselge klaasi ja metalli kokku, ülejäänud on kopatöö. kui kõik kotid otsas ja olemasolevad kastid-vannid kassitoidukonservi purke ja viinapudeleid (kaks peamist artiklit, millest see ladu koosnes) täis valatud, aga prügila näeb välja samasugune kui me saabudes, hakkab moraal langema. kell on kaks. segunud on, et kortermaja ümbruses pole prügikaste, kuhu nad päriselt oma prügi saaks viia. kadunud on need teismelised koos tõukoertega, kes siin me saabudes hängisid.




käbi on roninud bussi katusele pildistama ja keeldub alla tulemast. mina hüppan voodivedrudel ja avan õlle. otpimistid helistavad me kompanjonidele supijaama ja paluvad abijõude ja kotte.






ma ei tea siiamaani, mis sest viimasest objektist sai. kas see üritus oligi mõeldud selleks, et vabatahtlikud tuleksid üle eesti kokku ja koristaksid inimeste iga päev kujundatavat olmeprügikuhja nende enda akna ja silme all? inimeste, kel pole prügikasti, aga kes annavad oma hästi kammitud tõukoertele chappit ja kassile maitsvat spetskonservi? kel pole au ega häbi niigi palju, et meile appi tulla, vaid kes piiluvad me tööd kardina varjust?

siinkohal kuulutan välja teemeära2009 teema: meie aias on palju võililli. tuldagu ja juuritagu! mina olen kassiga toas ja vaatan pealt.

pidanuks selle kassi kaasa võtma sealt, raisk.

meie päev

kell 8.30 – äratus.
kell 9 millegagi – tõus ning riided, puder ja tubade koristamine south parki saatel.
kell 10.40 – lahkumine loomaaia suunal.
kell 12.50 – kojusõit. laps ei uinu kuni põhja-tallinnani välja, siin aga kulub uinumiseks täpselt üks pikkus kotzebued.
kell 13.05 – krt viis hüüab meid trepikojas ning stepab reageerimise peale alla, käes pooleliitrine õlleklaas läbipaistva kokteiliga, kus ujub jää ja maasikad:
- „ma tahtsin teid ka õue hommikust sööma kutsuda. kuskil poole tunni pärast.“
- „aahah.“
- „noh, brantšile.“
- „jah, vist küll.“
- „mul on kolm muna! ja sea sisetükk. ma arvan, et see saab olema ilus!“
- „jaa.“
kell 14-15 – brantš õues grillil tehtud omleti (kolmele originaalmunale lisandus kaks krt 16-st ja kaks minult) ja seaga. krt viis on pidžaamas, mida ta ei võta ära ka paar tundi hiljem, mil brantšist on saanud aiamööbli õlitamine.
kell 15 – mäng ja vaba aeg (laps magab) ehk võillillede hirm ja muud talgud.
kell 16.30 – lõuna: köök on riisi täis, keset põrandat on siruli artur, lõugab. mina söön.
kell 17.15 – kõhud täis, võib kontserdile minna. artur on muundunud selgrootuks ussikeseks, kes väänleb irvitades põrandal, kui käbi teda riietada üritab.
kell 17.30 – neli jalgratast viie inimesega stardivad lauluväljaku suunas. krt viis olevat jooksuga läinud, me ei jõua järele (või läheme teist teed).
kell 17.38 – rehvi- ja õllepeatus statoilis.
kell liisi laulab – kontsert.
kell 19 – koosolek teemal mis edasi.
kell 19.15-20 – piknik kadrioru pargis. diskussioon:
* kas peaks lahkuma enne päikeseloojangut, mil integratsioon ametlikult läbi saab ja meie kui ainsad eestlased ülejäänud pargikülastajatelt peksa saame?
* kus elavad me pea kohal mingit õitsvat puud tolmeldavad tuhanded mesilased?
* kas jänesed jalutavad tänaval taltsalt su kõrval nagu koerad?
kell 20-21 - kojusõit viie inimesega neljal jalgrattal. ärplemised trammidega ja omavahel („paneme lenksuotsad kokku!“ nurub käbi sulle kõrvale sõites.), giidiga tuurid rotermanni kvartalis ja paksu margareeta veerel, punaste subarute peedistamised. T palub, et ma kalle mihkelsi peale sülitaksin, aga ma ei julge.
kell 21-22 superstaar.
kell 22.30 öörahu ja suurteinimesteaeg.

oleme väsinud, aga õnnelikud. õnneks pole me päevad tavaliselt nii teguderohked.