rasedate rõõmud a la majandussurutis

iroonia korras viivad töökohustused mind täna veinimaja tutvustamisele ja muidugi ka degusteerimisele. oh seda ämbrisse sülitamist ning veini segamist ila ja pisaratega! kas siit ongi see pitsi sisse sülitamise väljend tulnud?

lühidalt kokku

tõesti hakkab tunduma, et pole mõtet valimas käia.
aga ma otsustasin, et tuleb teha halva mängu juures head nägu: ma kujutlen, et valimisi ei olnudki!

tervitusi mongooliast

korraks kujutlesin meeltesegaduses, et telliks internetist rõivaid. selgus, et soovitud briti netipoe sihtriikide hulgas on eesti tõesti rivis. ja väike otsing paljastas, et
britaaniast eestisse saatmine maksab 25 naela.
märkigem veelkord, et inglismaalt, põhja-euroopa teisest servast.
lisagem, et ussa on kümme(!) naela odavam.
ja jaapanisse ainult kolm naela kallim.
järeldame, et me asume kusagil teispool uuraleid sügaval soos - raskem kohale viia kui ussa, aga lähemal kui jaapan?

meelelahutus

kinopiletihinnasõja raames on isegi minusugune koi soostunud elamuste ees raha välja käima. viimasel poolaastal olen ma üllatavalt palju kinos käinud. mingi neli korda vist! kusjuures kõik neli mitte eemärgiga näha kauaoodatud või paljukiidetud filmi (minusugune koi isegi ei huvitu juba aastaid filmiuudistest ja -revjuudest, sest ma tean, et ma niikuinii ilmaski sellist pappi kinno tassima ei hakka, või siis ei avane õigel ajal soodsat lapsevaba hetke, kuna tavaliselt on mu potentsiaalsed lapsehoidjad ja kinokaaslased samad isikud ja nii on väga raske valida. nii läksidki must mööda ka uudised piletihindade langemisest, kuni hiljuti kassas ise avastasin.), vaid veeta aega.

nagu näiteks eelmisel reedel: poolteist nädalat kassiga tubast elu ja üksteise närvide söömist (selle kõrval muidugi täiskohaga töötamist ja majapidamist) lausa karjus finaali järele kusagil mujal ilma väikeste inimesteta. noh, K oli vaba ja lubas mu kinno viia (tol hetkel olin ma nii vaene, et isegi see odav pilet ei päästnud) ja kui plaan tehtud, valisime filmi. õnneks oli hea film valikus olemas ja me isegi teadsime ette, et just see peaks olema meile sobiv. sama juhtus siin mõne aja eest käbiga, kui laps viidi ootamatult haapsallu ja meil terve laupäev vabaks jäi. tulistasime kinno ja pakuti tarantinot, mis oli ju ette teada tore elamus (ja mäletatavasti turgutas tublisti mu muidu nullilähedast vererõhku, nii et nagu meditsiini eest kahvel).

aga nüüd! nüüd oli eriti sita ilmaga lapsevaba nädalavahetus ja pooled pealinna kinosaalid remondis, sõpruses ei midagi meid mõlemat köitvat ja plazas mõlemad head filmid nähtud. minemata jätta ju ka ei saanud, ikkagi vaba päev! vaatasime "Up"-i. märkused: 1. multikaid tuleb ikka vaadata kodus plaadilt, sest kinos käivadki päriselt lapsed neid vaatamas. ja see on tüütu. 2. kui keegi on varem tootnud carsi ja nemo, ei tähenda, et nende kõik muud üllitised on väga head. isegi üks neljaaastane, kes võiks ju olla sihtgrupp ja põlevi silmil poolteist ekraani jõllitada, kurtis märkivisväärselt kaua enne finaali, et ta ei jaksa enam.

igatahes valiksin ma meeleldi selle partei, kes kohendaks kinokavu nii, et kui on võimalus (loe: vaja) kinno minna, oleks seal ka midagi vaadata.

sõltlane, selgus!

kui nahaarst soovitas mulle päris veenva argumentatsiooni najal mõneks ajaks loobuda küünelakkidest, sädelevatest (nt lau)kreemidest, kakaost ja sokulaadist, leidsin ma, et maailmas on muudki peale nende nelja, eriti kui veto on ajutine. arst veel soovitas, et kui šokolaadita ei saa, siis on täiesti legaalne süüa valget. selle peale vilistasin põlglikult: see pole ju šokolaad, parem olen üldse ilma! liiati ei ole ma end kunagi mingiks šokolaadihulluks pidanud. no hea on jah, aga...

sestsaati tundub maailm koosnevat sokulaadist. hakatuseks tundus, et pole võimalik teha ühtki kooki (muidugi tahtsin browniest ja sacherit!), saiakest (esmakordselt elus tekkis tungiv vajadus teha sokulaadikattega moonirulle) ega muud asja. vähe sellest, poest ei saa ka midagi magusat osta! lutsukommide ja iiristega üht tõsist magusaisu ei rahulda. isegi kõik paremad jäätised on šoksiga!

noh siis tõi käbi mulle kaks suurt karpi raffaellosid. kolmanda kommi järel päris jäle kraam!
ise ostsin paki sefiiri. päris hea, aga piiratud koguses.
jäätis sellist õhtust "mul on midagi magusat põske vaja" probleemi ei lahenda. pannkookidest ja õunakookidest rääkimata.
niisiis, kaks ja pool nädalat pärast the soovitust tõi käbi mulle kaks tahvlit valget šokolaadi mustikatega (ilmselt ainus valik meie keldripoes), mida ma nüüd, saba jalge vahel, külmikust närimas käin. homme kammin kaubanduses lejäänud valiku ka läbi ja tassin kogu sortimendi koju.

statistika

et oleks teada, kuidas lugejad siia satuvad:

Last Searchengine Queries
08 Oct, Thu, 10:48:11	Google: mari öö
08 Oct, Thu, 12:29:28	Google: MARI ÖÖ
08 Oct, Thu, 12:53:45	Google: lego advendikalender
08 Oct, Thu, 13:25:49	Google: lego advendikalender
08 Oct, Thu, 16:55:37	Google: kirjand
08 Oct, Thu, 20:24:13	Google: kirjand õige sõber
08 Oct, Thu, 20:37:40	Google: neil päevil
08 Oct, Thu, 21:12:09	Google: beko pesumasin
08 Oct, Thu, 22:23:59	Google: hädaorg
09 Oct, Fri, 11:10:46	Google: Operating system not found
09 Oct, Fri, 13:42:37	Google: mari öö
09 Oct, Fri, 14:27:09	Google: Operating system not found
09 Oct, Fri, 14:44:15	Google: marioeoe
09 Oct, Fri, 17:17:43	Google: heartbeat
09 Oct, Fri, 17:27:29	Google: tuule suund on nord
09 Oct, Fri, 20:26:25	Google: tuule suund on
09 Oct, Fri, 23:21:12	Google: tuule suund on nord
10 Oct, Sat, 00:37:09	Google: Tuule suund on nord, nüüd on minu kord
10 Oct, Sat, 13:25:48	Google: kirjand
10 Oct, Sat, 15:14:49	Google: kirjand

õpetuseks nikliallergikutele

mida teha, kui sul on ilma parimad teksad, aga sa ei saa neid kanda, sest rihmata on perse paljas, aga mõlemad su püksirihmad ajavad kõhu sügelema? jah, sul on vaja niklivaba püksirihma. seda nimetatakse probleemiks.

sest et kui ehteid saab osta puhtast hõbedast või kullast või millestki veel, siis igasugu rõivakraami, kus metall küljes (teksanööpidest ja rihmapannaldest metallkaunistusteni aluspesul), tehakse suvalistest sulamitest ja kui just pole eraldi märget, et toode on allergikuile ja/või niklivaba, võid selle rahumeeli poodi jätta - nigunii ajab sügelema! osa asju, tõsi, saab kinni teipida, needsamad teksanööbid näiteks. aga püksirihma naljalt ei teibi ilma et see kaotaks suuremat osa oma väljanägemisest.

niisiis lähed sa moekaubamajja ja astud sisse vähemalt kolmekümnesse kenasse butiiki, et vaadata, kas neil on a) metallivaba püksirihma, b) niklivaba pandlaga püksirihma. ma tegin seda üleeile. see võttis kohutava aja. pandlata rihmu mõned olid, aga need olid rohkem nagu laiad vööd, teksavärvli rihma-aasades täiesti kasutamiskõlbmatud. jah, koledad pealegi. ning suurem osa kristiine keskuse peente butiikide teenendajatest polnud millestki taolisest (Ni) iial kuulnudki. küll aga olid nad lahkelt valmis kogu oma rihmavaliku sildid kõige peenemate kirjadeni kohemaid läbi lugema, et leida, äkki mõni ongi. mina samal ajal tagurdasin, kinnitades, et see on levinud allergia ja seega tehakse spetsiaaltooteid ja sel puhul on see SUURELT kirjas, mistõttu nad kindlasti TEAKS, kui neil selliseid oleks, nii et polegi mõtet hakata niimoodi luubiga otsima... no igatahes tulemuseks pärast kõiki neid poode oli null. (kaks tükki leidsin tegelt, aga need olid hõbedased ise, nii et vastukaaluks pandla üleni nahka mässimisele oli arvatavasti kogu see nahk pealt sädelevaks nikeldatud.) nukralt lonkisin siis ülejäänud perele prismasse järele...

et leida sealt ruutmeetrine vitriin AINULT niklivabu rihmu! peenikesi, jämedaid, punaseid, musti, riidest, nahast, valgeid, IGAsuguseid! kvaliteetseid! kõrval oli väiksem valik ka tavarihmu.

niisiis, ärge te raisake aega butiikidele, minge kohe toidupoodi. seal on lahendus!

hädaorg

kallasin kogu oma lõngakoti elutuppa laiali, otsustades midagi vajalikku teha. näiteks terevisioonis esines üks osav daam, kes näitas, kui kenasti annab kõik oma vanad väiksed ja uued suured jne kerad ära kasutada imelises lapitekis. et muudkui kood aga ruudu ja siis jälle ja lõpuks õmbled või kood või heegeldad kokku, kuni on parasjagu suur. mõeldud, tehtud, tundub.

siis keerutasin tükk aega erinevaid keri ja vardaid peos ja juhe läks üha enam kokku. et iga lõngajämeduse jaoks kasutada eri jämeduses vardaid, on okei. aga kuidas teada, kui palju silmi eri lõngadega teha, et saada ühesuurused lapid? kas tõesti tuleb enne iga lappi teha proovilapp? 200 proovilappi ühe teki kohta?! okei, viieteistkümnendal korral tekib ilmselt mingi aim, kui palju on vaja, ja kui eksida, siis soovitatavalt väiksema suunas, et siis suuremad vahed pärast täis heegeldada lappide ühendamise käigus. aga ikkagi tundub see hiina keel! liiati arvas ema, et kootud ruute on pärast paras nuss kokku õmmelda, sest need on ikka nii jube elastsed. et heegeldagu ma parem. aga ma ei oska küll niimoodi lambist hakata RUUTU heegeldama, vähemalt mitte keskelt alustades. teiseks ei mõista ma heegeldades mustreid teha, mis tähendaks, et iga lapp tuleb ühte värvi (pluss need, mis kirjust lõngast), mis on ju igav! isegi parempidi/pahempidi koega ei saa hullata!

paki või kerad kotti tagasi ja mine magama, ausõna!

näpuharjutus

tegin 37 minuti jooksul perearsti numbrile 85 kõnet. esimesed 84 oli kinni, 85ndaga sain õe kätte.