taustast nii palju, et meil korter kolm müüs pinna maha ja lahkus, aga kuna ta oli ühistumutt, siis pidi keegi teine selle teatepulga võtma. ülejäänud kuus korterit on venekeelsed ja meie ainsad eestlased. oma korteri müüs ta ehitusfirmale, kes nüüd sitast saia teeb. jamajarahva see osa, keda miski üldse kottis, see on siis korterid kaks ja kuus ja see lahkunud kolm, surus meid ühistut juhtima. tegelikult küll käbi, sest tema on tädidega kalidoris pläkutanud vahel ja tädidele ta meeldib. aga juhiks sain siiski mina kui korteri juriidiline omanik. neil olevat vaja, et juht räägiks eesti keelt, sest siis on hea ajada ühistule välja soodsaid pangalaene ja fassaadiremonte. mina sõnastasin, et see kõik on väga tore ja ma võin seda teha küll, aga mure on selles, et ma ei saa oma ühistuga suhelda. "meeje jõõpime jeesti keel, küll saama!" oli vastus ja õlalepatsutus. see kõik toimus trepikojas ja vestluse käigus toodi meile kogu dokumentatsioon ja pitsat. kes enam jahuda ei viitsind, astus lihtsalt oma uksest sisse ja kogu moos.
noh, mõni aeg hiljem pidasime maha esimese koosoleku. enda elutoas. tädid keeldusid sisse tulemast ja hüüdsid trepilt, et teeme trepikojas ära. et meil on väiksed lapsed ja nemad küll meie koju ei saa nii tulla. no esiteks pole mul trepikojas neid väikseid lapsi kuskile panna ja teiseks olin ma näinud, kui lihtne on trepikojakoosolekult lahkuda. kuna me keeldusime väljumast, tulid nad lõpuks ikkagi sisse.
krt üks istus nurgas ja ütles, et tema on kõikides küsimustes erapooletu.
krt kaks on raamatupidaja ja oskab ainsana natukene eesti keelt.
krt kolm on 48. aasta korterist kaasaegset turuhitti ehitav brigadir.
krt neli on edik.
krt viit ma nägin vist esimest korda.
krt kuus on üksik pensionär, kes haldab ka krt kaheksat, kus on üürnikud.
ja seitse on siis ühistumutt allakirjutanu isikus.
tolle esimese koosoleku käigus valiti ametlikult ära see uus esimees.
krt kolm tegi ettekande sellest, kui kohutavas seisus on maja elektrisüsteemid ja kõik tuleb ümber teha ja temal on elektrikud olemas, et kohe homme alustada. arutelu oli kahtlev ja edik ütles et tema ei taha. (kahtlustame, et tal tuleb juhe kuskilt natuke otsemini tuppa kui tavaliselt kombeks on.) otsustati võtta vajalikele töödele hinnapakkumine ja siis edasi mõelda. meie pere meelest oli see juhtmeporno siin ka üsna kaheldava kvaliteedi ja turvalisusega ja krt kolmel on seda ehitust hädasti tarvis, sest ta ei saa end üldse kuskile ühendadagi enne ning ehitus seisab. aga no kui otsustati, et vaatame ja mõtleme veel, siis ma ei saa ju üksi lepinguid sõlmida ja töid tellida, eriti kuna need võtavad pisut suurema summa kui ühistul üldse arvel on?
lisaks tahetakse fassaadi ilusaks, sest naabritel on ka, aga pole selge, kas võiks ka soojustada. lubasin välja uurida.
noh, teisel koosolekul on elektritööde hinnapakkumine olemas ja hääletus läheb sujuvalt, sest vahepeal on vist inimesed aru saanud, et ühistu toimib ja asjad lähevad paremaks ja parem on hea, seega ühistu on hea, seega oleme sõbralikud ja ärme kahtle. meeleolu on helge, kõik arvavad midagi, enamasti positiivset, noogutavad lahkelt üksteisele. pane või samovar tulele. (ei pea vist ütlema, et ikka meie elutoas, seekord ilma tõrkumiseta.) krt viis võtab lausa ise sõna, et temal on mingi korstnaga mingi nuss. arusaadavalt ei ole korsten tema, vaid ühistu mure, mistõttu palume tal lahkelt asi korda ajada ja ühistule tšekid võtta. fassaadi osas teen ettekande (krt kaks kuulab tähelepanelikult, käbi jälgib, et ma piisavalt aeglaselt räägiksin, ning kaks tõlgib siis teistele ka) sellest, et tellisin energiaauditi, mis ütleb, mida on tark teha, ja linnast projekteerimistingimused, mis ütleb, mida tohib teha.
see kõik oli sissejuhatus. et te mõistaksite seda, mida ma nüüd räägin.
fassaadi asjus helistasin nii kultuuriväärtustesse, linnaplaneerimisse kui linnaosavalitsusse. neid kõnesid pendeldas kolme kohta ikka päris palju. meil siin miljööväärtulik piirkond ja maja, kas me üldse tohime soojustada? kõigi nende kõnede peale sai selgeks, et tuleb täita projekteerimistingimuste taotlus ja seal on kõik kirjas. tegin ära.
ükspäev helistatigi nüüd linnaplaneerimisest. et meil taotlus projekteerimistingimusteks sees.
"jah, juba kuu aega ja viie tööpäeva pärast saab menetlusaeg läbi. ootame pikisilmi."
"jaa. teate, teil on selline asi, et teil on seal miljööväärtuslik maja."
"jaa, teame küll."
"noh aga siis te peate ju kultuuriväärtuste ametiga rääkima enne. ega meie ei saa siit anda välja projekteerimistingimusi niimoodi, äkki ei tohigi midagi teha!"
"jaa. me rääkisime sellest teiega ka, ja see kõik pidadagi projekteerimistingimustega selguma, või mis?"
"eiei, te peate ikka kultuuriväärtustest küsima."
"okei."
"te helistage martin ausale, tema tegeleb nende asjadega. te peate talle eskiisi esitama, et mis te teha tahate, ja siis ta vaatab, kas see on okei."
"eskiisi? mismoodi, et nagu joonistama?"
"noh jah. ja siis ta kas kinnitab või ei."
"jaa. kas nii ei saa, et ta lihtsalt annab meile teada piirangud ja load, et mida seal meie kandis tohib ja mida mitte? kas peab just nii, et me mõtleme välja, mida tahame, ja siis ta ütleb, et ei saa, ja siis me joonistame uue mõtte, ja siis ta... no nii on jabur ju, äkki on kuskil piirangud kirjas ja me saame sellest lähtuda, ja teie meile projekteerimistingimusi andes ka?"
"ei meie ei tohi midagi väljastada enne kui teil on tema luba olemas."
"nojah aga küsige siis talt, meil on mitu samasugust maja seal korda tehtud, eks need tingimused on ju samad, kui kaitseala on sama ja maja täpselt samasugune?"
"ei nii küll ei saa et meie räägime, te peate ikka ise küsima."
"jaa. okei, ma räägin temaga."
et siis:
mul on energiaauditi tegijad, kes oma soovitustes võiksid ju lähtuda sellest, kas me üldse tohime maja noh näiteks väljastpoolt soojustada.
mul on kultuuriväärtuste amet, kes ootab enne üldse köhatamistki, et meie siin joonistame valmis mingi plaani, kuidas meie seda asja ette kujutame. ega ütle enne, mida tohib ja mida mitte. me ei tea, kas me tahame soojustust, võibolla audit ütleb, et pole vaja? aga äkki ütleb, et on vaja, aga tal pole mõtet seda öelda, sest me ju ei tohi...
ja meil on linnaplaneerijad, kes ei reageeri üldse enne, kui me kultuurivärdjatega oleme kaubale kembelnud.
vot õnneks martin oli okei tüüp ja lubas meie majale anda samad load mis siinsamas üks naaber identsele majale saanud.
ja siis see teine lugu. maja täielik elektrirenoveerimine. kuna otsustati ära, et remonditagu korda, pandagu maandus ja kõik muu vajalik, hakkasime krt 3-ga asju ajama. tema majandab eesti energia ja oma elektrikutega ja mina täidan pabereid, mida vaja, puistan varrukast digiallkirju ja saadan ilma peale laiali. ja vot saadeti meile esiteks taotlus uuele pingesüsteemile üleminekuks, mille täitmine oli enamvähem jõukohane. eriti kuna me leidsime ühistu paberite pakist mingi aruande, kus tabelis kõik peakaitsmed, faasid ja värgid kirjas olid. olime tänulikud, et niuke tabel leidus, kirjutasime vajalikud andmed maha ja tõstsime selle kõrvale. aga oli ka "teatis nõuetekohasuse kohta". tollega pusisime igavesti kaua aega, kuni ma lõpust leidsin lõigu "Teatise esitajana deklareerin, et teatises esitatud andmed on tõesed, teatises nimetatud elektripaigaldis on ehitatud õigusaktides toodud nõuete kohaselt, tehniline kontroll tuvastas elektripaigaldise nõuetele vastavuse ja elektripaigaldise võib pingestada." vot tollele ma enam alla kirjutada ei suutnud, pingestamine tundus ühtäkki kuidagi hirrrmus ohtlik. liiati küsiti "elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistuse" numbrit ja seda tunnistust ma miskipärast paberipakist ei leidnud. ehkki too ülalkiidetud tabel oli pealkirjastatud kui elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli aruanne. aaaaga vot kui täitsa kogemata lugesin tolle dokumendi kolmandat lehekülge, sain teada: "elektripaigaldis on täielikult amortiseerunud ja vajab põhjalikku korrastamist. /---/ nõuetekohasuse tunnistuse saab väljastada pärast paigaldise ettevalmistamist." kõik see pärineb septembrist 2006 ja on ka kirjas, et järgmine korraline kontroll siseneb septembris 2011.
moraal? esiteks, mingit ühistuskoosolekut ei pidanuks nende elektritööde otsuseks tegema, meilt nõuti seda juba viis aastat tagasi.
ja... et miks siis pole tehtud? ei, mitte seks et eelmine ühistumutt olnuks laisk või majarahvas ei raatsinuks. ma arvan, et sellepärast, et sadas sisse korraline kontroll, mingi endel, kontrollis kõik üle, ulatas seejärel eestikeelse imelise kokkuvõtte, kust pärinevad toodud tsitaadid, ja ulatas valjale. valja ütles "jaitäh!", tundis rõõmu, et midagi on jälle kontrollitud ja järelikult korras, ja pani akti kausta. lugenud polnud kuni eilseni seda keegi.