majavalitsusest, armastusega

on vahepeal jälle vett voolanud kraanidest merre.

no toona sai nii, et too martin, kes oli okei kutt ja ei nõudnud visandit, oli lahkunud töölt. ma sain seda teada siis, kui poolteist kuud oli juba möödas ja meil mingit vastust linnaviletusest polnud. pärisin aru. selgus, et martin läind, keegi asendab ja meie asjast midagi ei tea. aga meilile vastaja hakkas siis lilli liigutama ja juba mõne päevaga oli meil vastus käes. see oli, et ei mingit välissoojustust, teil on nii õilis maja!

edasi läks juba kenamini, sest edastasin meili joonelt me energiaaudiitorile, kes edasi juba otse suhtles ja päris, kas sellist, aga sellist auku tohib seintesse teha. sellist siis lubati, kui see on sama värvi kui krohv ja enne ikka uuesti täpselt üle kooskõlastatakse.

noh, hea küll.

korstnapühkija käis ja ütles et kõik on valesti. korstnad pudenevat kohe hommepäev sissepoole kokku ja katusel pole harjaredeleid ega käiguteid. lõõrid tegi vähemalt puhtaks ja arve esitas ka, no lisaks ettekirjutustele.

tallinna vesi käis ka. rahuldamas krt 1 mutis tärganud korteriomaniku nõudmist, et tema juriidilisel pinnal asuv maja veemõõtja tuleb kolida mujale, see kahjustab tema huve. tallinna vee mees siis käis, vaatas, ja ütles, et kõik on valesti. maja veemõõtja olevat liiga suur ja tuleb paigaldada väiksem. nemad toovad küll väiksema, aga meie peame ette valmistama vormikohase taristu selle paigutamiseks. arvet ei esitanud ja muu hulgas siis vastas krt 1 nõudmisele, et see ei ole võimalik, jääb nii nagu on.

elektrikud käisid ka. ma täpselt ei tea, mis töid me siis lõpuks neilt tellisime, sest mingit lepingut meil ei ole. aga ringi nad siin sahmisid ja eesti energiaga saime maid jagada kõik nii et maa oli must. majal oli 40A peakaitse. monopol väitis et seda on maa ja ilm. elektrikud siin väitsid et võiks ikka rohkem olla. rohkem saab ise osta. üks maksab 1280 eurot umbes ja osta saab 20 kaupa. nii et ostmine jäi ära. aga tööde käigus paistis, et krt 4 peakaitse juba üksi on 20A. ülejäänud seitse korterit peavad siis omavahel ülejäänud 20A ära jagama või? monopol ei osanud selle kohta midagi kosta, sest nende arhiivides polevat meie krt 4 üldse olemas. küsisin siis sealt nende liitumislepingut, et meil oleks millegagi monopoli ees lehvitada. neil oligi leping. 20A peale. ainult et see pärines paar aastat varasemast ajast kui kogu majale need 40A olid kokku lepitud. noh, siis paigutatigi nii, et krt 4 jäi oma 20A-ga eraldi ja ülejäänud maja jagas 40A ära. me oleme siin pea kaks aastat elanud ja seni pole muret olnud, et veekann ja praeahi ei saa korraga töötada, miks siis edaspidigi peaks 40A vähe olema, mõtlesime.

krt 3 brigadir vahepeal vahetus. seal on eksole omanikuks mingi päris suur ehitus-, haldus- jne-firma, kes korteri üles vuntsib ja rahaks teeb. see mees, kes siin asju ajas, läks tagasi oma erialale (käbi käib tema juurest nüüd oma autofirmale juppe ostmas) ja asemele anti uus. kes tundub olema vähem jutu-, nalja- ja napsu- ja rohkem tegudemees.

ja nüüd on meil valmis energiaaudit. kus põhimõtteliselt on kirjas, mitte et see kedagi üllatuks, et kõik on väga halvasti. mul hakkas kohe füüsiliselt külm, kui ma seda lugesin.

mida sellega edasi teha? noh, koosolek peaks otsustama, aga ma peaksin neile enne mõned võimalikud arengud ette mängima ju. mis saab, kui laseme selle 22000-eurose paketi töösse, kas või kui palju sellest kredex võiks asjade suurepärasel kokkulangemisel kinni maksta; mis saab siis, kui me seda ei tee; mis saab siis, kui me laseme käiku mõne soodsama, aga palju, palju vähem tõhusa paketi jne. ja seda kõike vene keeles. võibolla peaks koosolekule tellima selle kredexi konsultandi, kes ise räägib, mulle eesti ja neile vene keeles?

ja kuna pool sellest auditist koosneb mulle üsna adumatutest ühikutest, arvutustest ja loogikatest, siis peaks olema ka mingi tarkpea, kes üldse seda projekti juhtima, tagama ja valvama hakkab. sest et isegi kui ma koosolekuga hakkama saan, ei oska ma midagi edasi teha. kust küsida projekti? projekti millele? "tehke me maja paremaks, siin on energiaaudit, kus vajalikud soovitused"?

pühadevahe!

ma ei mäleta, kust need jõulud täpselt hakkasid. vist siis, kui novembri keskel tuli mõte kududa ports väikesid villaseid sokke. jätsin oma vesti kõrvale ja sain valmis ühed. ema siis toetas tartus veel kahe paariga. siis tuli teha mu motoklubile ajakirja. siis tuli kududa paar kindaid. veel üks paar kindaid. ühed sokid. muidugi ostelda ja pakkida, ega ma siis kõigile kudumeid puistanud! ostelda sai ühel päeval, kõike muud tegin öösiti. vahel poole kaheni, vahel kuueni. no see kvalifitseerub küll hommikuks juba.

üleeile sai valmis klubileht. vähemalt minu tööjärk. mis osutus niigi mitu nädalat ja ülesannet pikemaks kui ma algul oletasin.

eile said valmis viimased kindad. kõige ilusamad! mõtsin et võtan endale ja pakin sisse hoopis vardad ja lõnga, tehku ise. aga no eks ma siis katsun leida motivatsiooni endale ikka eraldi teha.

täna tuleks veel leida jaksu küpsetada paar ahjutäit muhvineid ja siis võiks homme teha suurel hulgal mittemidagit. võibolla undki näha...

kingikudumiste finaali üritasin tähistada endale sokkide alustamisega. lõnga on mul dajooba, aga ikka kipun uue asja kudumiseks poest kirjut lõnga tooma. kuna seekord rahhi polnud ja oli külas ema, palusin tal mu lõngakast üle vaadata ja valida välja lõngad, millest tema mulle sokid teeks. siis andsin sulepea ja kirjaploki palvega panna kirja rida-realt see, mida ta nende lõngadega siis teeks.

sest teate, kududa ma võin küll. täitsa tuleb välja juba. aga ma ei oska kujundada. mul tulevad nii koledad värvikombinatsioonid! sellepärast ma toon ka uue soki jaoks poest uue lõnga: ostan spets sokilõnga, mis juba ongi kenades ja omavahel sobivates toonides kirju, lisaks soe ja vastupidav. no mis nii viga, hakka lihtsalt otsast kudumiks lahti kerima ja ilus asi kujuneb täitsa ise! aga viit kera omavahel klapitada, toda ma enam ei oska.

tõsi küll, mõne nädala eest tabas mind valgus. nimelt ma oskan asju teha küll. igaüks oskab kududa punase lõngaga sokid ja teha valgega säärele kaks triipu. igaüks mitte ei oska, vaid teeb ka nii. ja suur osa tegijaist ka müüb selliseid. aga mina ei lepi niukse klassikaga. sest et mina olen veetnud juba palju aastaid oma ema kudumite seas. ja need ei ole sellised sokid. need on hoooooopis teistsugused sokid. need on kunstiteosed. niisiis valgustatuna mõistsin, et mitte ma ei oska klapitada, vaid mul on teine taustsüsteem. veetes oma elu kootud kunsti seas ongi raske midagi väärilist ise valmis teha.

noh, nüüd ma siis palusin kunstnikul endal kerad välja vaadata ja järjekorrad-kudumisread üles kirjutada. tuleb nentida, et ma poleks ise elades selliseid kerasid võtnud, sest igaüks oli nii kole! aga ta tegi proovilapi ka ja see oli nii ilus!

a vot kui kuduma hakkasin, siis tuli ka ilus, aga mitte sokiks kõlbulik. tehnika ikkagi ei vea mul seda kunsti välja. nüüd ei teagi, kas minna lianni sokilõnga järele (noh, pärast palgapäeva) või on võimalik mu tehnikaga ikka midagi peale hakata, et peene kraami ka välja veaks.