ma usun, et mu kingiedetabelis troonib muffinivorm. selline silikoonist ime. nüüd jubedalt tahaks teha, aga kas kõik maailma muffinid on 90% nisujahust? palun muffiniretsepte, mille tulemus asendaks oodet või soolast suupistet, mitte saia! kuskilt leidsin juustumuffinid, kus asendasin osa nisust vägisi rukkijahuga, eks paistab, kas nii saama. aga veel, veel!
(proffide tordiprits on ka, nii et võib pakkuda ka eriliselt peent kaunistustööd nõudvaid juhiseid.)
eile hommikul helistas maakler ega osanud ise ka öelda, mis kell üks huviline vaatama tahab tulla. lubasin, et olen nigunii päeval kodus, vaadaku ise mis teevad. noh, tulidki siis üsna äkki. õnneks jõudsin enne toa asjade alt välja võtta. pähapäevase spontaanselt kujunenud suurpuhastuse eest tänasime käbiga kah õnne.
noh, leidis tädi juba õues itsitades, et päris kena, vist ei olegi vaja teisi kohti enam vaatama minna. muigasin, sest tavaliselt on suuremad ovatsioonid ikka toas. jõllitanudki siis kahekesi kaaslasega paeseina ja kiitnud taevani; hõõrunud jalgu mööda männipuidust põrandaid ja kiitnud taevani; muianud lammaste üle magamistoas ja unistanud vahusest vanniõhtust spa's. lahkunud peagi ja lubanud täna ära otsustada. ei jõudnudki niikaugele, juba eile õhtul helistas maakler, et otsus on langenud. täna naasis tädi, istus mõnuga tugitooli, allkirjastas broneerimispaberid ja pakkus perenaiselikult maaklereile ka istet.
noh ja nüüd? kauaoodatud õnn oleks justkui õuel, ainult et kohe hakkas pank näkku panema, siis selgus, et city24 on idiootselt progetud ja muidugi et kinnisvaraturg on üks suur prügimägi paari kullateraga. ja isegi kui ma kogu selle jama juures suudan püsti jääda, siis ükspäev tuleb see kola siin ju kõik veel kokku pakkida ja ümber paigutada! loodetavasti ka osa ära visata, aga see eeldab ju sorteerimist ja mõtlemist ju muud sellist. tõtt-öelda ei teagi nüüd, kas see variant a on tõesti nii hea võrreldes b, c ja d-ga. aga nii ta nüüd on.
mullu samal ajal tutvustas K mulle maailma parimat brownies'e retsepti. see oli nii hea (ja lihtne), et ma panin selle endale külmkapi külge. ja tegin iga nädal. umbes nädalaks sellest jaguski, nii et põhimõtteliselt sõin ma paar kuud katkematult šokolaadi, võid ja suhkrut. hommikukohvi kõrvale kindasti tükk, enamikel päevadel ikka veel. ja kui siis samal ajal poolteist kuud jutti täitsa juhuslikult kõik trennid mingil põhjusel ära jäid, pidasin ma oma kehaga tõsiseid läbirääkimisi ja muidugi leidsin, et süüdi on number 30.
sel talvel paksuksminemise ohtu pole, sest hiir sööb kõik nigunii ise ära ja šokolaad on mulle keelatud, pangu ma külmarile mis tahes. nii et kõik on kontrolli all.
...aga ma avastasin beseed! nüüd tuleb kaks plaaditäit igal nädalavahetusel ja see on nii lihtne, et isegi retsepti pole külmikule vaja panna!
tähendab, miks mu twitter updates tool esitleb mingeid suvalise kraakse? alul näitas ainult minu omi ja praegugi, kui settingud ette võtta, on preview's ainult minu omad. ma isegi ei tea, kelle või mida ta siin tegelikult esitleb. keda huvitab?! miks ta minu omi ei näita?!
nii nelja kuu pärast peaks me siia 38-ruutmeetrisesse tikutopsi neljakesi ära mahtuma. häid lahendusi pole, niisiis valime plaanide b, c ja d vahel.
b: lapsed saavad nari. hiir alla meie kõrvale, kass üles piirde taha.
miinus: tikutops-magamistoas hingame mõne tunniga juba praegu, kolmekesi, sisse kogu olemasoleva hapniku. päästab lahtine aken, igal aastaajal. pakasega jube jama, alt siis radikas toetab bassiga. nari puhul rändaks kass otse lae alla akna jäiste iilide kõrvale.
võimalik lahendus: puurida läbi kipsi ja soojustuse ventilatsiooniauk. nõuab natuke mõtlemist ka, sest et kipsi taga on vill ja villa taga on kile, kile ja paekivi vahel juba iilib meid huvitav hapnik. aga kuna iilid on õueõhuga, tuleb need hoida villast eemal, muidu mädaneme kiiresti siia ära. ilmselt tuleb siis läbi selle augu ajada mingi toru, mis eraldaks villa iilidest.
c: loobume elutoast. kass saab tagatoa endale ja kolib sinna ka kõik oma mänguasjad, meie kolime elutuppa mingile magatavale lahtikäivale diivanile ja peame siin ka hiirt.
ühtlasi: lahendab probleemi "mida teha suure lapse mänguasjadega, kui väike hakkab ringi ukerdama ja neid suhu toppima?"
miinus: elutoa ja mõnusa voodi kadumine.
d: narisse kolivad hoopis kass ja... meie. et alumine korrus on lai ja ülemine kitsas. kõrvale mahuks siis võrekas. ja võibolla lausa kummut hiire garderoobi jaoks!
miinus: eee... noh, meil võib tulla tahtmine seal nari alakorrusel prõmmima hakata. ma ei tea, kuidas siis väikelaps ülal rahulikult magada saab.
plaan a on muidugi suurem kodu, aga seda ei paista mitte kusagilt.
vahel ma tahan juba lihtsalt sellepärast mõnd head kooki teha, et seda teha. no süüa tahan ka natuke. aga mitte tingimata kogu koogitegu üksi. aga käbi eriti ei armasta magusat. (tal on üldse mingi müstiline organism, ta sööb vist päriselt ainult vastavalt vajadusele. aga palju seda suhkruvajadust tervel noorel inimesel siis ikka on eksole. niisiis suudab ta päevade viisi "ei" öelda mistahes hõrgutistele. müstika! kuidas saab mitte tahta süüa just ahjust tulnud kaneelisaiakesi? aga saab, ise olen näinud!) ja arturiga on ka keeruline, sest enne sööki ma ju ei luba ja pärast sööki ta enam ei taha. niisiis... Jõhvika-beseekook, kogus: kümnele. "see on ju kümme korda süüa ja ongi otsas," nentis K reipalt. tulebki nii välja. aga ma võtan suured tükid, äkki saan 6-7-ga ühele poole.
| ||||||||||||||||
pärast seda, kui mul kuu aega on kõrvus kumisenud liisihäälne
"hoian peos tuksuvat kivi...",
hankisin me tantsuõpetajalt tantsupeo muusikaga plaadi. dvd-ga err seda kaasa pole pannud.
ja nüüd sain teada, et "tuulevaiksest ööst" oluliselt rohkem tundeid ja mälestusi ja no peaaegu pisaraid tekitas avalugu "algumeri". see tunne tulla trepist alla koos 7000 teisega ja teada, et kogu publik on ootusärevust täis ja nad kõik vaatavad meid kõiki ja me anname neile the etenduse, see oli päris võimas.
iroonia korras viivad töökohustused mind täna veinimaja tutvustamisele ja muidugi ka degusteerimisele. oh seda ämbrisse sülitamist ning veini segamist ila ja pisaratega! kas siit ongi see pitsi sisse sülitamise väljend tulnud?
tõesti hakkab tunduma, et pole mõtet valimas käia.
aga ma otsustasin, et tuleb teha halva mängu juures head nägu: ma kujutlen, et valimisi ei olnudki!
