et kassi soo teatamine tekitas minu jaoks üllatavaid kommentaare, kuulutan nüüd välja poiste ja tüdrukute vahelise võistluse. et kummad siis parem saada on ja miks? ei pea tuginema mõlemast soost lapse kogemusele, piisab teooriatest :)
ja need, kes on pettunud, et mul poiss on, palun lisage võimalikult värvikas kirjeldus, kuidas te kujutlete MIND kassist üht väikest printsessi kasvatamas. mind ja seda meeskonda, kes mul siin võtta on - j-öö, kalor ja käbi (järjekord tähestikuline).
Wednesday, August 30, 2006
Tuesday, August 29, 2006
lõunaeesti kombed
lõunaeestlane says:
õhtusöögi ajal oli söögimajas pastor, minust noorem vahva mees, hea jutuga. rääkis, kuis kohalik kalmistuvaht on ehitand linna põlisele surnuaiale tänavu suvel piirdeaia vanadest ristidest-sammastest-plaatidest, millel nimedki peal.
Mari Öö says:
jeekim
Mari Öö says:
jeekimid tulevad ju seda ära viima öösi!
lõunaeestlane says:
jeekimid ma arvan viivad ära kalmistuvahi ja siis linnapea.
õhtusöögi ajal oli söögimajas pastor, minust noorem vahva mees, hea jutuga. rääkis, kuis kohalik kalmistuvaht on ehitand linna põlisele surnuaiale tänavu suvel piirdeaia vanadest ristidest-sammastest-plaatidest, millel nimedki peal.
Mari Öö says:
jeekim
Mari Öö says:
jeekimid tulevad ju seda ära viima öösi!
lõunaeestlane says:
jeekimid ma arvan viivad ära kalmistuvahi ja siis linnapea.
Monday, August 28, 2006
paanika
tähendab,
mu kodu on üle võtnud hiigelmõõdus ämblikud. palun tehke midagi ja kohe, sest ma ei julge siin olla! eestis pole kunagi nii suuri ämblikke olnud!
mu kodu on üle võtnud hiigelmõõdus ämblikud. palun tehke midagi ja kohe, sest ma ei julge siin olla! eestis pole kunagi nii suuri ämblikke olnud!
Friday, August 25, 2006
kõuts, aga mitte veel väga vapper
pärast eilset miami vice'i tegi kass sellist mürglit öö läbi, et ma läksin teda lõpuks vastu hommikut arstidele näitama. kõik kiideti siiski heaks ja soovitati edaspidi lastefilme ja komöödiaid vaadata, "mitte mingisuguseid vaisse". ehmatused pole soovitatavad. aga see, et ultrahelitelekas suures plaanis olid kotid, sain isegi mina aru, enne veel kui arst ükskõiksel toonil ütles "poisslaps tuleb". ja see, kui perfektselt ma kell kuus hommikul uduste peeglite, unise pea ja valusa kerega suutsin auto külgboksi parkida maja ees, väärinuks lausa ülespildistamist.
ostsin poest viis väikest tomi selle kõige peale. suurt tomi nad ju ei müü.
PS kas kariibi mere piraatides on ehmatusi?
aga carsis?
Monday, August 21, 2006
tige kahvel
ma kuulsin hommikul, kui toompeal lipu kõrvale hümni mängiti. nummi, mis? püsti ei tõusnud, sest ma olin voodis teki all ja suur nagu vaal ja puusast vigane kahvel!
(seda kahvli-asja olen ma viimase kuu-paari jooksul nii paljudele pidanud selgitama, et olgu siis avalikult ka tõlgitud: kunagi oli üks lastejutt "tige kahvel", mis rääkis loo ühest lasteaiast. lapsed vist narrisid natuke ühte poissi või oli tal muidu paha tuju, ja siis ta hüüdis teistele: "aga nüüd ma olen tige kah veel!" ja teised naersid et näe, tige kahvel. lühendina täitsa mõistlik ju, ainult et ma hoiatan, et iga kord, kui seda kasutate, tuleb see lastejutt ümber jutustada, sest kuulajad on hämnmaris, mis kuradi kahvel.)
muidu läheb nii, et pärast paari nädalat (tegelt vist tervet suve) ratastel (neljal, mitte kahel) olen ma nüüd rahulikult paikne. voodi on tsivilisatsiooni kuningas! ja diivan on mugav, kui seal pisut patju selja alla sättida. muud kohad on väsitavad, kodus on head väiksed vahemaad ja värsket rohelist õhku terve hoov täis.
ootame septembrit.
(seda kahvli-asja olen ma viimase kuu-paari jooksul nii paljudele pidanud selgitama, et olgu siis avalikult ka tõlgitud: kunagi oli üks lastejutt "tige kahvel", mis rääkis loo ühest lasteaiast. lapsed vist narrisid natuke ühte poissi või oli tal muidu paha tuju, ja siis ta hüüdis teistele: "aga nüüd ma olen tige kah veel!" ja teised naersid et näe, tige kahvel. lühendina täitsa mõistlik ju, ainult et ma hoiatan, et iga kord, kui seda kasutate, tuleb see lastejutt ümber jutustada, sest kuulajad on hämnmaris, mis kuradi kahvel.)
muidu läheb nii, et pärast paari nädalat (tegelt vist tervet suve) ratastel (neljal, mitte kahel) olen ma nüüd rahulikult paikne. voodi on tsivilisatsiooni kuningas! ja diivan on mugav, kui seal pisut patju selja alla sättida. muud kohad on väsitavad, kodus on head väiksed vahemaad ja värsket rohelist õhku terve hoov täis.
ootame septembrit.
Tuesday, August 15, 2006
põgenen tsirkusega
eile tuli kalorile sõber külla ja kuni nad väljas suitsu tegid, nokkis sõbralik naabrimees mu elutoaakna lahti, pistis pea sisse ja näitas näpuga mulle, kes ma akna all diivanil istusin: "vaata, vaata kui paks ta on!"
vähemalt tõid nad mulle hommikul, kui ma alles magasin, vaagnatäie muffineid.
vähemalt tõid nad mulle hommikul, kui ma alles magasin, vaagnatäie muffineid.
Monday, August 14, 2006
Sunday, August 06, 2006
Friday, August 04, 2006
sügis käes, sügis käes, lehti muudkui langeb...
tegelikult meeldib mulle suvelõpp ja sügise algus.
osa sellest pärineb ilmselt kooliajast. (koolis käib tavaline inimene oma elust nii kaua, et kõigil on vist september ka täiskasvanuna omamoodi uusaasta. noh, lisaks see ka, et meie kliimas puhkavad kõik suvel ja september ongi nagu uus algus.) kooliajal tuli juba suve lõpus, kui õhk värskeks sai ja ööd pimedaks läksid, mingi selline toas askeldamise tuhin peale. mingi vajadus, et kõik oleks korras ja mõnus. et oleks hea olla. ja septembris siis kandus see üle ka kooli, kus kõiki vihikuid alustati korraliku käekirjaga, pandi ilusti kirja kuupäevad, ülikooli ajal köideti konspektid korralikult kiirköitjate vahele ja...
vot see kõik on ikka veel minu sees ja igal aastal on mul suvelõpu- ja sügisõhtutel selline kodus-olemise õdususe vajadus. küünlad, tee, raamatud, diivaninurk ja vaikne mõnus muusika käivad ka asja juurde, mitte küll alati. aga kui akna taga sajab mõnusat sügisvihma, siis kindlasti. kui sügisvihma ei ole, on see parim aeg sõita linnast välja ja vaadata taevast.
teine osa sellest on riietega seotud. pärast suvist palavust on kuidagi mõnus pugeda pikkadesse pükstesse, panna jalga sokid ja tõmmata üle pea kõrge kraega kampsun. soe ja turvaline. ma ei tea, miks, aga see kõik tekitab minus mingi mõnusa sügiseõdususe.
eriti vahva on see kõik praegu, mil mul pole kohustusi – ei vihikute joonimist ega pärast puhkust tööle naasmist –, vaid mu päevi täidab kass. ja ootamine.
täidab kahel moel. esiteks igasugustel info- ja tarbijaühiskonnale omasel moel, nagu paber- ja riidemähkmete vahel arutamine ning vajalike asjade shoplistide koostamine või soetamine. teiseks mängulisemal moel, kui ta sirutab oma jala kusagilt ribide alt või naba kohalt välja ja mina üritan seda kinni püüda. nii me ajame üksteist taga, kuni üks meist väsib (mõnikord on siiski kahju, kui ta tahab seda mängu ka öösel mängida). täna leidsin uue mängu: toetasin müslikausi kõhule ja tema tagus seda jalgadega, et kas saab ümber ajada või mitte. ei saanud, aga väga naljakas oli vaadata.
ja vot kogu selle rahu ja enesegaolemise juures on sügis mõnus. jaa, ma tean, et tegelikult on veel rannailmad ja suvi veel käib ja lehti veel ei lange, aga õhtud on juba parajalt värsked ja pimedad.
PS minetasin täna lootuse omal käel poest midagi kassiteemalist leida ja küsisin laste maailmas müüjalt, kas neil on mõni kassipildiga kostüüm pakkuda. „kuidagi on ta endale kass nimeks saanud...“ pomisesin selgituseks, käsi kõhul. müüjal leidis vaid roosa satsidega püksi, aga ei midagi sootut ega midagi imepisikest, mida värskele kassile koju toomiseks selga panna.
osa sellest pärineb ilmselt kooliajast. (koolis käib tavaline inimene oma elust nii kaua, et kõigil on vist september ka täiskasvanuna omamoodi uusaasta. noh, lisaks see ka, et meie kliimas puhkavad kõik suvel ja september ongi nagu uus algus.) kooliajal tuli juba suve lõpus, kui õhk värskeks sai ja ööd pimedaks läksid, mingi selline toas askeldamise tuhin peale. mingi vajadus, et kõik oleks korras ja mõnus. et oleks hea olla. ja septembris siis kandus see üle ka kooli, kus kõiki vihikuid alustati korraliku käekirjaga, pandi ilusti kirja kuupäevad, ülikooli ajal köideti konspektid korralikult kiirköitjate vahele ja...
vot see kõik on ikka veel minu sees ja igal aastal on mul suvelõpu- ja sügisõhtutel selline kodus-olemise õdususe vajadus. küünlad, tee, raamatud, diivaninurk ja vaikne mõnus muusika käivad ka asja juurde, mitte küll alati. aga kui akna taga sajab mõnusat sügisvihma, siis kindlasti. kui sügisvihma ei ole, on see parim aeg sõita linnast välja ja vaadata taevast.
teine osa sellest on riietega seotud. pärast suvist palavust on kuidagi mõnus pugeda pikkadesse pükstesse, panna jalga sokid ja tõmmata üle pea kõrge kraega kampsun. soe ja turvaline. ma ei tea, miks, aga see kõik tekitab minus mingi mõnusa sügiseõdususe.
eriti vahva on see kõik praegu, mil mul pole kohustusi – ei vihikute joonimist ega pärast puhkust tööle naasmist –, vaid mu päevi täidab kass. ja ootamine.
täidab kahel moel. esiteks igasugustel info- ja tarbijaühiskonnale omasel moel, nagu paber- ja riidemähkmete vahel arutamine ning vajalike asjade shoplistide koostamine või soetamine. teiseks mängulisemal moel, kui ta sirutab oma jala kusagilt ribide alt või naba kohalt välja ja mina üritan seda kinni püüda. nii me ajame üksteist taga, kuni üks meist väsib (mõnikord on siiski kahju, kui ta tahab seda mängu ka öösel mängida). täna leidsin uue mängu: toetasin müslikausi kõhule ja tema tagus seda jalgadega, et kas saab ümber ajada või mitte. ei saanud, aga väga naljakas oli vaadata.
ja vot kogu selle rahu ja enesegaolemise juures on sügis mõnus. jaa, ma tean, et tegelikult on veel rannailmad ja suvi veel käib ja lehti veel ei lange, aga õhtud on juba parajalt värsked ja pimedad.
PS minetasin täna lootuse omal käel poest midagi kassiteemalist leida ja küsisin laste maailmas müüjalt, kas neil on mõni kassipildiga kostüüm pakkuda. „kuidagi on ta endale kass nimeks saanud...“ pomisesin selgituseks, käsi kõhul. müüjal leidis vaid roosa satsidega püksi, aga ei midagi sootut ega midagi imepisikest, mida värskele kassile koju toomiseks selga panna.
oodates stingi
sellist pilti näitas delfi:
ja öiseks lugemiseks üks vana hea, mida ma olen unustanud teiega jagada:
A Finn and a Swede were arguing which ones mother tongue sounds more beautiful.
Since they couldn't find any solution they asked help from an english linguistic, who asked both of them to translate the following poem by Percy Shelley into their own languages.
"Island, island, Grassy island, Grassy island's Bride."
It was the Finn's turn first. He translated:
"Saari, saari, Heinäsaari, Heinäsaaren Morsian."
Then the Swede translated:
"Ö, ö, Hö-ö, Hö-öns Mö."
ikka teie
hö-öns mö
ja öiseks lugemiseks üks vana hea, mida ma olen unustanud teiega jagada:
A Finn and a Swede were arguing which ones mother tongue sounds more beautiful.
Since they couldn't find any solution they asked help from an english linguistic, who asked both of them to translate the following poem by Percy Shelley into their own languages.
"Island, island, Grassy island, Grassy island's Bride."
It was the Finn's turn first. He translated:
"Saari, saari, Heinäsaari, Heinäsaaren Morsian."
Then the Swede translated:
"Ö, ö, Hö-ö, Hö-öns Mö."
ikka teie
hö-öns mö