ma vist ei andnud uusaastalubadusi? ma loodan, et mitte, ma pole kunagi selle peale tulnudki.
aga mu aasta saavutustesse läheb ilmselt kirja, et ma olen õppinud kastmeid tegema. noh, nagu päris perenaised, et pannil praed liha või midagi ja kui valmis, siis teed pannilejäänule lihtsalt mingi kastme peale. tänane loobin-suvaliselt-asju-pannile tuli täiesti taevalik.
tõsi, pool saavutusest, vähemalt täna, tuleb punase veini kraesse kirjutada. aga MINA ta ju sinna panin!
PS Kitty says (23:33):
no siis on sul õige nõks käes. edasi võid hakata tegema sufleesid ja mis need kõige keerulisemad toidud ongi
PPS oleks te kohtunud meie eilse šedöövriga pealkirja "vahemere tall aastapäevaks" all, ja hiljem piduliku eesti vahukooretordiga! isegi presidendil telekas jäänuks sõnad kurku kinni, kui toit kõne ajaks valmis saanuks! aga sellepärast, kõne nimel, me hoidsimegi targu ahjuukse veel kinni.
Monday, February 25, 2008
küsimusi vanarahvale
ükskord, see pidi olema 2003. aasta alguse kandis, toetasin ma õiskal karaasis jawa külgjalale ega arvestanud, KUI kohutavalt väga viltu see ratas ajub. vajus vastu seina ja peegel sai muljuda. sel määral, et klaasi lõi mõra.
mina olin muidugi hirmus õnnetu ja terve tee karaasist välja (ikka sada või rohkem meetreid!) halisesin, kui halb see on ja et huvitav, kas see ka läheb ikka peeglilõhkumisena arvesse või peab seitsmeaastase õnnetu armastuse jaoks ikka maha ja kildudeks teise viskama, sest tegelt oli peegli purunemine ju täiesti kaudne tulemus praegu, nii et äkki ma saan vähema aastaid, ja mis nüüd meist saab, mina ikka lootsin, et kunagi kolime kokku ja abiellume ja lapsed saame ja... noh see kõik oli ikka nii naljaga pooleks ja mida dramaatilisemaks jutt arenes, seda lõbusam mul oli. ehkki, tõsi, pisuke mure ikka pures hinge ka.
j öö kuulas seda hala kasvava meelehärmiga ja sõimas mind rumalaks ja kelleks kõik veel. mind see muidugi lõbustas, et ta mind nii tõsiselt võttis, ja tema närvilisus valas ainult õli tulle. dialoog keris aga hoogu juurde, a la "aga mis siis saab, ma ei jaksa seitse aastat oodata sind ju!" - "issand, sa ei ole normaalne!" - ei no aga päriselt ka! seitse aastat on pikk aeg! issand, kui rumal, TSIKLIpeegliga sjuksesse jamasse saada! aga äkki see ikka NII pikalt siis ei mõju, mis sa arvad?" - "appi, mul on alkoholi vaja!" - "see ei tee ju peeglit terveks!" - "ah käi persse!" - "noNÄED, me juba olemegi tülis! see JUBA TÖÖTAB!"
siin ma enam ei suutnud ja hakkasin looma häälega naerma. aga j oli päriselt kuri. tegelt see oli ikka päris naljakas. ehkki noh, ega meil ju midagi välja tulnud küll, kui laps välja arvata. võibolla peaks uuesti katsetama 2010. aastal?
aga arvestades, et 2005. aastal, kui me olime eelmisel õhtul siia kolinud ja läksime nõmmele pidusse, toetasin ma peegli wc-potile ja tegin end ilusaks ning öösel koju tulnuna leidsin selle peegli vannitoapõrandalt tuhande tükina, lisage seitse aastat.
ja ükspäev siin sai artur ühe väikse peegli kätte (minu viga ju!), viskas maha ja see tuli raamist välja. raam pooleks, peegel ise terve. kas see loeb?
ja palju iganes neid aastaid nüüd sai, aga lisage toodud faktidele teadmine, et kaardimängus mul veab hullupööra viimasel ajal. see tähendab, et kui me touché'd mängime, on mul alguses käes kaks jokkerit ja ülejäänud kolm vajalikku kaarti vajaliku kujundi jaoks ja esiteks on mäng kohutavalt igav, teiseks ei saa see ju armastusele head tähendada. käbi seevastu istub mõttetute kaartidega mul vastas ja mina teen kõik, et mitte võita. no ma lihtsalt üritan õigeid kaarte mitte käia, aga see on raske, sest valesid pole mulle jagunud.
niisiis, seletage, palun, kuidas selle kaardimängu ja armastuse asjaga on, kui mängivad elukaaslased, kel võiks ju ÜHINE armastus olla, aga ühel on hull kaardiõnn ja teisel hull kaardiõnnetus. käbil on armuke?
mina olin muidugi hirmus õnnetu ja terve tee karaasist välja (ikka sada või rohkem meetreid!) halisesin, kui halb see on ja et huvitav, kas see ka läheb ikka peeglilõhkumisena arvesse või peab seitsmeaastase õnnetu armastuse jaoks ikka maha ja kildudeks teise viskama, sest tegelt oli peegli purunemine ju täiesti kaudne tulemus praegu, nii et äkki ma saan vähema aastaid, ja mis nüüd meist saab, mina ikka lootsin, et kunagi kolime kokku ja abiellume ja lapsed saame ja... noh see kõik oli ikka nii naljaga pooleks ja mida dramaatilisemaks jutt arenes, seda lõbusam mul oli. ehkki, tõsi, pisuke mure ikka pures hinge ka.
j öö kuulas seda hala kasvava meelehärmiga ja sõimas mind rumalaks ja kelleks kõik veel. mind see muidugi lõbustas, et ta mind nii tõsiselt võttis, ja tema närvilisus valas ainult õli tulle. dialoog keris aga hoogu juurde, a la "aga mis siis saab, ma ei jaksa seitse aastat oodata sind ju!" - "issand, sa ei ole normaalne!" - ei no aga päriselt ka! seitse aastat on pikk aeg! issand, kui rumal, TSIKLIpeegliga sjuksesse jamasse saada! aga äkki see ikka NII pikalt siis ei mõju, mis sa arvad?" - "appi, mul on alkoholi vaja!" - "see ei tee ju peeglit terveks!" - "ah käi persse!" - "noNÄED, me juba olemegi tülis! see JUBA TÖÖTAB!"
siin ma enam ei suutnud ja hakkasin looma häälega naerma. aga j oli päriselt kuri. tegelt see oli ikka päris naljakas. ehkki noh, ega meil ju midagi välja tulnud küll, kui laps välja arvata. võibolla peaks uuesti katsetama 2010. aastal?
aga arvestades, et 2005. aastal, kui me olime eelmisel õhtul siia kolinud ja läksime nõmmele pidusse, toetasin ma peegli wc-potile ja tegin end ilusaks ning öösel koju tulnuna leidsin selle peegli vannitoapõrandalt tuhande tükina, lisage seitse aastat.
ja ükspäev siin sai artur ühe väikse peegli kätte (minu viga ju!), viskas maha ja see tuli raamist välja. raam pooleks, peegel ise terve. kas see loeb?
ja palju iganes neid aastaid nüüd sai, aga lisage toodud faktidele teadmine, et kaardimängus mul veab hullupööra viimasel ajal. see tähendab, et kui me touché'd mängime, on mul alguses käes kaks jokkerit ja ülejäänud kolm vajalikku kaarti vajaliku kujundi jaoks ja esiteks on mäng kohutavalt igav, teiseks ei saa see ju armastusele head tähendada. käbi seevastu istub mõttetute kaartidega mul vastas ja mina teen kõik, et mitte võita. no ma lihtsalt üritan õigeid kaarte mitte käia, aga see on raske, sest valesid pole mulle jagunud.
niisiis, seletage, palun, kuidas selle kaardimängu ja armastuse asjaga on, kui mängivad elukaaslased, kel võiks ju ÜHINE armastus olla, aga ühel on hull kaardiõnn ja teisel hull kaardiõnnetus. käbil on armuke?
Saturday, February 23, 2008
kuidas oodata suve
* käi õues. leiad palju lubadusi: meie aias näiteks on artur taanieli nimelised tulbid pool vaksa maast väljas, melissi saab peenralt juba võtta ja ühel põõsal on pungad täitsa rohelised. suvi peab olema siinsamas!
* tee plaane ja unista:
- hangi korralik telk, seljakott või muu matkavarustus. või silita, hoolda ja paki unistades olemasolevat.
- loe reisikirju ja turistimaterjale potentsiaalsetest sihtkohtadest.
- vali vaatamisväärsused ja teed.
- joonista google earthi oma matkamarsruute, on need siis lennukiga (sihtkohta saad ikka midagi sodida ju!), autoga, jala, jalgrattaga, rongiga, tsikliga või paadiga.
- vaata üle potentsiaalsete festivalide kodulehed.
- kogu raha.
* passi selga suveriideid, tee suvesoeng ja pane sunnid ette. kruti peegli ees.
* käi solaariumis. (eelmine punkt läheb palju nauditavamaks.)
* käi trennis. (üle-eelmine punkt läheb palju nauditavamaks, lisaks on täitsa hea meel, et suvi veel homme ei hakka :p)
* laki varbaküüned ära.
* käi jalgratast või tsiklit silitamas.
* ära kalendrit vaata, vaata aknast välja.
ikka teie
naisteajakiri
* tee plaane ja unista:
- hangi korralik telk, seljakott või muu matkavarustus. või silita, hoolda ja paki unistades olemasolevat.
- loe reisikirju ja turistimaterjale potentsiaalsetest sihtkohtadest.
- vali vaatamisväärsused ja teed.
- joonista google earthi oma matkamarsruute, on need siis lennukiga (sihtkohta saad ikka midagi sodida ju!), autoga, jala, jalgrattaga, rongiga, tsikliga või paadiga.
- vaata üle potentsiaalsete festivalide kodulehed.
- kogu raha.
* passi selga suveriideid, tee suvesoeng ja pane sunnid ette. kruti peegli ees.
* käi solaariumis. (eelmine punkt läheb palju nauditavamaks.)
* käi trennis. (üle-eelmine punkt läheb palju nauditavamaks, lisaks on täitsa hea meel, et suvi veel homme ei hakka :p)
* laki varbaküüned ära.
* käi jalgratast või tsiklit silitamas.
* ära kalendrit vaata, vaata aknast välja.
ikka teie
naisteajakiri
Wednesday, February 20, 2008
mida teha, kui
on õudne uni ja väsimus, aga päeval magada ei saa (no ei jää noh, isegi kui õnnestub aega leida!)? vitamiine?
ja parim viis veeta sõbrapäeva õhtu on vastata telefonile, kuulda, et sõber, kellega sa igapäevaselt ei suhtle, aga keda siiski sõbraks pead ja kes korda läheb, on autoga teele jäänud, ja sõita talle oma akut pakkuma. läks käima ja sõber sai koju. kohe hea tunne oli!
ja parim viis veeta sõbrapäeva õhtu on vastata telefonile, kuulda, et sõber, kellega sa igapäevaselt ei suhtle, aga keda siiski sõbraks pead ja kes korda läheb, on autoga teele jäänud, ja sõita talle oma akut pakkuma. läks käima ja sõber sai koju. kohe hea tunne oli!
Tuesday, February 12, 2008
kaks jääb kolmandata (K-14)
loodus on nüüd asjad nii seadnud, et mul on nõudepesumasinat vaja. ma veedan tunde päevas voolava veega kraani ees ja see on ammu ületanud terve mõistuse piirid. nii vee kui minu päevaplaani osas.
nõuanded on teretulnud. ruumi on 45 cm, peab olema vaikne ja mõistagi odav.
teine oluline teadaanne on fakt, millest ma ise ka imestunult alles viimastel nädalatel teadlikuks olen saanud: ma ei mäleta oma teismeeast ikka mitte halli muffigi! vähemalt selles osas, mida K mäletab ja mulle järjest pajatab. imelood, esimest korda kuulen! mina mäletan näiteks, et käisime jõululaadal putkast putkasse ja nõudsime päkapikulõksu. aga tema teab lisada, et me olla ka tänaval inimestelt riideharja küsind ja turul müüjatelt viiesajakroonist näha palunud. (mispeale minule meenus, kuidas me E-ga folgil inimestelt pärisime, mida tähendab bizdets. kõik teadsid, et venekeelset roppust, aga no nii palju me teadsime ju ise ka! lõpuks üks ütles toonil, nagu öeldakse "folk on ju viljandis!": "bizda on vitt!" tänasime viisakalt. aga see polnud enam teismeiga, vaid aus tudengipõli.)
kolmas oluline asi oli ka, aga läinud juba!
nõuanded on teretulnud. ruumi on 45 cm, peab olema vaikne ja mõistagi odav.
teine oluline teadaanne on fakt, millest ma ise ka imestunult alles viimastel nädalatel teadlikuks olen saanud: ma ei mäleta oma teismeeast ikka mitte halli muffigi! vähemalt selles osas, mida K mäletab ja mulle järjest pajatab. imelood, esimest korda kuulen! mina mäletan näiteks, et käisime jõululaadal putkast putkasse ja nõudsime päkapikulõksu. aga tema teab lisada, et me olla ka tänaval inimestelt riideharja küsind ja turul müüjatelt viiesajakroonist näha palunud. (mispeale minule meenus, kuidas me E-ga folgil inimestelt pärisime, mida tähendab bizdets. kõik teadsid, et venekeelset roppust, aga no nii palju me teadsime ju ise ka! lõpuks üks ütles toonil, nagu öeldakse "folk on ju viljandis!": "bizda on vitt!" tänasime viisakalt. aga see polnud enam teismeiga, vaid aus tudengipõli.)
kolmas oluline asi oli ka, aga läinud juba!