no hakkab jälle peale. millised topid kaasa võtta ja millised koju jätta, kui sul on 11 päeva jooksul plaanis
12 h lennukeis (mite järjest);
23+15 h londonis (mitte järjest);
3 päeva veneetsias;
ca 1 päeva kohalikes transpordivahendeis - bussid, rongid, heal juhul ka mingi paadiline;
3,5 päeva horvaatias rannas
4 õhtut horvaatia väikelinnas laaberdamas?
lolliks võib minna, ausõna!
Thursday, June 19, 2008
Sunday, June 15, 2008
ma nüüd arvutasin selle välja
kui holland saab rumeenialt pähe ja itaalia võidab prantsusmaad. siis on itaallastel veel lootust.
see tähendab, et ma pean vähemalt üheks mänguks loobuma ka hollandi poolt olemisest.
jeekim, see jalka on ikka kõrgem matt ja silmakiri!
ps mu lemmikkoht selt turniirilt oli eesti kommentaatorite selgitus ühe prantslase kollasele kaardile: "ta ilmselt läks kohtunikule rääkima, et ma tean küll henry'd, henry ei valeta kunagi!"
see tähendab, et ma pean vähemalt üheks mänguks loobuma ka hollandi poolt olemisest.
jeekim, see jalka on ikka kõrgem matt ja silmakiri!
ps mu lemmikkoht selt turniirilt oli eesti kommentaatorite selgitus ühe prantslase kollasele kaardile: "ta ilmselt läks kohtunikule rääkima, et ma tean küll henry'd, henry ei valeta kunagi!"
Wednesday, June 11, 2008
parem hilja kui vara!
ma olen igasuguseid asju võlgu.
esiteks olen ma võlgu mõned meenutused idasõõrilt.
* kuidas ma hakkasin linnapiiril kahtlustama, et zebra koorem on kandevõimest üle või selle piiril. rennes keeldus endale võtmast paagikotti ("ma ei oska sellega sõita!") ja kittyt ("vaata seda sadulat korra ja siis arva uuesti!").
* kuidas me siis sõitsime, tuules laperdades, ja leidsime aseri all tanklas, et see loom võtab 10,86 liitrit sajale.
* kuidas kased oli paremale kreenis ja rennes me ees oli vasakule kreenis. täitsa sirgel teel.
* kuidas me jõhvis saime teada, et esimesel õhtul ei toitlustatagi.
* kuidas kitty õhkas teisel päeval kolmel erineval moel:
- "ja siis ma kuulsin, kuidas metsvint laulis. fakk, või oli see salulehelind?!"
- "türa ma ei või, ma ostan endale binokli, et linde vaadata!"
- "ahh, sõda on ikka nii glamuurne!"
ega võtnud mind kuigi tõsiselt, kui üritasin selgitada, et ropendamine sobib sõjaga ja hingepõhjast ohked laululindudega.
* kuidas me veetsime kolm päeva rennes-ei-saa võtmes, mis tegi hüsteeriliselt naljakaks igasugused tulemise, saamise ja lõpetamise naljad, eriti kitty lause tabule (rääkides, tõsi, ülikoolist): "nii et kui sa sel kevadel ei lõpeta, ei lõpeta sa enam kunagi!" ja tabu vastas, et siis ta ei lõpeta kunagi ja rennes langes kaastundest selili.
teiseks olen ma võlgu paar minutit jalalt jalale keksimist: me mitte ainult ei teinud ära, vaid me ka kirjutasime üles!
kolmandaks olen ma võlgu kurtmise, kuidas ma esmalt idasõõril päevitasin endale näkku prillid, siis päevitasin matkal pähe kiivri ja seejärel päevitasin tamsalus tantsupeol otsaette tanu. mu nägu oli nagu strateegiline sõjaplaan. pärast seda üritasin nädal aega vältida igasuguseid pea- ja näokatteid.
neljandaks polnud mul aega blogida ka kitty lahkumispeost, enne mida reede pärastlõunal (seks ja linn, kino) hüvasti jättes arvasime, et kohtume laupäeva õhtul. aga kõigepealt astusime me sealt läbi pärast reedeõhtust igavavõitu saunapidu ülemiste ääres, seejärel päevitasime ta juures laupäevase rennese hoovikoristamise aegu ning seletasime, et me ikka veel ei ole ta peole tulnud. noh, siis läksime koju, võtsime lapse kaasa ja läksime ta peole. vähemalt on nüüd korralikult hüvasti jäetud.
viiendaks tuleb eraldi rääkida rennese hoovi koristamisest. see oli laupäeva hommikuks juba varem broneeritud ja võtsimegi siis käbiga kahekesi rolleri peale ritta ja sõitsime... meriväljale. seal võtsime kuurist võrri ja sõitsime kahekesi kahe võrriga nõmmele. seal ei toimunud mingit koristamist, rennes ja riin haigutasid toas ja kui ma kurtsin nälga, ütles rennes, et lähme siis sööma kuskile. niisiis istusid kutid lenksu ja tutid ronisid taha. kui ma meid linnas vaatasin ja me vanustele mõtlesin, oli täitsa naljakas. aga vist mitte nii naljakas kui ärasaatmispidulistel, kui me selle killavooriga (sotane roller käbi ja minu all ning honda wallaroo rennese ja riinu all) neile sisse sõitsime.
ja nüüd, jõudnud tänasesse, olen ma pärast kõike seda ilgelt õnnelik võimaluse üle lihtsalt olla arturiga kodus ja õhtul lihtsalt olla arturi ja käbiga kodus ja teha suurtes kogustes mittemidagit. ujumas me ei käi, sest olime atsiga mõlemad tõbised, laulutunniga sama teema, ja tantsimised lõpsid ära. nüüd on mul veel poolteist nädalat aega pojalt suuri läheduseannuseid tankida, et siis 11 päevaks käbiga puhkama sõita. mis põhimõtteliselt tähendab, et suur osa ajast, mis me päeval kahekesi toas veedame, aeleme me üksteise kaisus ringi. elu on lill.
PS kas ma pean mainima, et esimesel tööpäeval pärast me reisi helistati paagikotipoest, et see on nüüd kohal?
esiteks olen ma võlgu mõned meenutused idasõõrilt.
* kuidas ma hakkasin linnapiiril kahtlustama, et zebra koorem on kandevõimest üle või selle piiril. rennes keeldus endale võtmast paagikotti ("ma ei oska sellega sõita!") ja kittyt ("vaata seda sadulat korra ja siis arva uuesti!").
* kuidas me siis sõitsime, tuules laperdades, ja leidsime aseri all tanklas, et see loom võtab 10,86 liitrit sajale.
* kuidas kased oli paremale kreenis ja rennes me ees oli vasakule kreenis. täitsa sirgel teel.
* kuidas me jõhvis saime teada, et esimesel õhtul ei toitlustatagi.
* kuidas kitty õhkas teisel päeval kolmel erineval moel:
- "ja siis ma kuulsin, kuidas metsvint laulis. fakk, või oli see salulehelind?!"
- "türa ma ei või, ma ostan endale binokli, et linde vaadata!"
- "ahh, sõda on ikka nii glamuurne!"
ega võtnud mind kuigi tõsiselt, kui üritasin selgitada, et ropendamine sobib sõjaga ja hingepõhjast ohked laululindudega.
* kuidas me veetsime kolm päeva rennes-ei-saa võtmes, mis tegi hüsteeriliselt naljakaks igasugused tulemise, saamise ja lõpetamise naljad, eriti kitty lause tabule (rääkides, tõsi, ülikoolist): "nii et kui sa sel kevadel ei lõpeta, ei lõpeta sa enam kunagi!" ja tabu vastas, et siis ta ei lõpeta kunagi ja rennes langes kaastundest selili.
teiseks olen ma võlgu paar minutit jalalt jalale keksimist: me mitte ainult ei teinud ära, vaid me ka kirjutasime üles!
kolmandaks olen ma võlgu kurtmise, kuidas ma esmalt idasõõril päevitasin endale näkku prillid, siis päevitasin matkal pähe kiivri ja seejärel päevitasin tamsalus tantsupeol otsaette tanu. mu nägu oli nagu strateegiline sõjaplaan. pärast seda üritasin nädal aega vältida igasuguseid pea- ja näokatteid.
neljandaks polnud mul aega blogida ka kitty lahkumispeost, enne mida reede pärastlõunal (seks ja linn, kino) hüvasti jättes arvasime, et kohtume laupäeva õhtul. aga kõigepealt astusime me sealt läbi pärast reedeõhtust igavavõitu saunapidu ülemiste ääres, seejärel päevitasime ta juures laupäevase rennese hoovikoristamise aegu ning seletasime, et me ikka veel ei ole ta peole tulnud. noh, siis läksime koju, võtsime lapse kaasa ja läksime ta peole. vähemalt on nüüd korralikult hüvasti jäetud.
viiendaks tuleb eraldi rääkida rennese hoovi koristamisest. see oli laupäeva hommikuks juba varem broneeritud ja võtsimegi siis käbiga kahekesi rolleri peale ritta ja sõitsime... meriväljale. seal võtsime kuurist võrri ja sõitsime kahekesi kahe võrriga nõmmele. seal ei toimunud mingit koristamist, rennes ja riin haigutasid toas ja kui ma kurtsin nälga, ütles rennes, et lähme siis sööma kuskile. niisiis istusid kutid lenksu ja tutid ronisid taha. kui ma meid linnas vaatasin ja me vanustele mõtlesin, oli täitsa naljakas. aga vist mitte nii naljakas kui ärasaatmispidulistel, kui me selle killavooriga (sotane roller käbi ja minu all ning honda wallaroo rennese ja riinu all) neile sisse sõitsime.
ja nüüd, jõudnud tänasesse, olen ma pärast kõike seda ilgelt õnnelik võimaluse üle lihtsalt olla arturiga kodus ja õhtul lihtsalt olla arturi ja käbiga kodus ja teha suurtes kogustes mittemidagit. ujumas me ei käi, sest olime atsiga mõlemad tõbised, laulutunniga sama teema, ja tantsimised lõpsid ära. nüüd on mul veel poolteist nädalat aega pojalt suuri läheduseannuseid tankida, et siis 11 päevaks käbiga puhkama sõita. mis põhimõtteliselt tähendab, et suur osa ajast, mis me päeval kahekesi toas veedame, aeleme me üksteise kaisus ringi. elu on lill.
PS kas ma pean mainima, et esimesel tööpäeval pärast me reisi helistati paagikotipoest, et see on nüüd kohal?
Tuesday, June 03, 2008
toimekas öö
ma nägin öösel unes, et me olime kuskil ööklubis ja ööbisime sealsamas hotellis. hotell oli suti üle 1500 korruse kõrge ja ma ei suutnud oma toavõtmelt leida toa numbrit. et 1500 korrust on pikk maa, astusin lifti, vajutasin üles-noole-nuppu ja lootsin teel võtmelt midagi välja lugeda. see oli kahe tikutoosi suurune paberitükk, kus hästi palju nelja-, viie-, kuuekohalisi numbreid ja minu nimi. kust toa numbrit välja lugeda, ei vihjetki.
lift iseenesest oli nagu väike hotellituba. see mind ei imestanud, sest teada oli, et igas hotellis on lift või paar sedasi sisustatud - et kui toad otsa saavad, on nagu varutuba. tüütu oli, et seal olid kellegi asjad, st et keegi elas seal. a teda polnud parasjagu kodus õnneks.
jõudsin siis viimasele korrusele, ikka teadmata, kuhu ma tegelikult sõitma peaksin. seal astus lifti selle toa elanik. kurtsin talle oma muret, tema vaatas mu "piletit" ja ütles kohe, et mis siin keerulist, su tuba on 665. tüütu, ma pidin nüüd üle 800 korruse alla tagasi sõitma! ütlesin kutile, et lähme nüüd sinu toaga. tema ütles, et loll oled peast vä, vaata miuke vaade siin on, miks ma peaksin tahtma allapoole kolida! (olgugi et kui liftiuksed kinni, on vaade vaid teadmine sellest tema peas.) ohkasin ja läksin siis enne allasõitu viisakusest seda vaadet nautima.
oli küll kena öine vaade linnale, aga katusele, kus me olime, olid ööseks paigutatud need jäneda laada hobused ja oinad, kes päeval ringi kappasid või areenil võitlesid. ja just siis, kui ma väljusin, lasti kaks kurja oinast lahti. plaaniga harjutada oinavõitlust, aga muidugi võtsid nad suuna mulle. siis ma hüppasin hästi kõrgele, põhimõtteliselt lendlesin nende kohal, paar jalahoopi õnnestus ka anda, kui nii madalale tagasi langesin, et nad mind ründama pääsesid. siis tüürisin - õhus muidugi - lifti ja uks läks kähku kinni (ma kahtlustan, et see vant lootis ilma minuta alla sõita tegelt). üks kuri lammas ja paar leebemat küülikut või talle oli siiski sinna pudenenud ja see lammas ründas mind allasõidul mitu korda.
lift iseenesest oli nagu väike hotellituba. see mind ei imestanud, sest teada oli, et igas hotellis on lift või paar sedasi sisustatud - et kui toad otsa saavad, on nagu varutuba. tüütu oli, et seal olid kellegi asjad, st et keegi elas seal. a teda polnud parasjagu kodus õnneks.
jõudsin siis viimasele korrusele, ikka teadmata, kuhu ma tegelikult sõitma peaksin. seal astus lifti selle toa elanik. kurtsin talle oma muret, tema vaatas mu "piletit" ja ütles kohe, et mis siin keerulist, su tuba on 665. tüütu, ma pidin nüüd üle 800 korruse alla tagasi sõitma! ütlesin kutile, et lähme nüüd sinu toaga. tema ütles, et loll oled peast vä, vaata miuke vaade siin on, miks ma peaksin tahtma allapoole kolida! (olgugi et kui liftiuksed kinni, on vaade vaid teadmine sellest tema peas.) ohkasin ja läksin siis enne allasõitu viisakusest seda vaadet nautima.
oli küll kena öine vaade linnale, aga katusele, kus me olime, olid ööseks paigutatud need jäneda laada hobused ja oinad, kes päeval ringi kappasid või areenil võitlesid. ja just siis, kui ma väljusin, lasti kaks kurja oinast lahti. plaaniga harjutada oinavõitlust, aga muidugi võtsid nad suuna mulle. siis ma hüppasin hästi kõrgele, põhimõtteliselt lendlesin nende kohal, paar jalahoopi õnnestus ka anda, kui nii madalale tagasi langesin, et nad mind ründama pääsesid. siis tüürisin - õhus muidugi - lifti ja uks läks kähku kinni (ma kahtlustan, et see vant lootis ilma minuta alla sõita tegelt). üks kuri lammas ja paar leebemat küülikut või talle oli siiski sinna pudenenud ja see lammas ründas mind allasõidul mitu korda.