noh ja täna seda käbi emale rääkides selgus, et tegu oli siiski tammelehesalatiga, mille hulgas tal peenras juhtumisi paar redist ka on. "mul on ju tootsi peenrad!" selgitas ta rõõmsalt maasika-tilli-saialillepeenras seistes.
aga tema ürdipeenrast lõikusin endale tubli portsu punet kui oma lemmikmaitseainet (mille ma oma peenrast eile vesiheina pähe korralikult välja juurisin) ja kesisema portsu ühte teist, mida ta ei teadnud, mis see on, aga kohapeal otsustasime, et ehk on rosmariin. teades, et tsirkuseperekond on suured lambasõbrad ja rosmariin samuti, võtsin neilegi kuivatamiseks mõned oksad, pojakse juurtega peenra jaoks ka.
kodus nuusutas tsirkuseperekonnapea seda pikalt ja teatas, et rosmariin see kohe kindlasti pole. järgmine lootus oli estragonil. luhtus seegi. no tüümian ju kindlasti mitte! aedruut, pakkus ta veel. wikipeedia lükkas ümber. aed-piparrohi? too on valgete õitega, meil lilladega. aga vot mägi-piparrohi oli pildil küll samasugune!
niisiis kuivab mul nüüd kaks luuda mägipiparrohtu (loodetavasti...) ja kuusteist luuda punet (vahepeal hakkasin selleski veendumuses kahtlema, aga see on ikka väga punejas võõras, kui ta pune pole!)
võibolla on vara oma aiale mõelda...
No comments:
Post a Comment