Sunday, October 28, 2007

heade veinide nädal ehk kalamaja ruuduline hirm

no reedel olid külalised, aga kadusid kõrvalkorterisse koos heade veinidega. meil oli joodikuvein otsas ja ma suutsin kaine püsida. eile siiski avasin lõpuks selle chianti, mis j kunagi ammu tõi, aga jäi joomata, sest ma osutusin rasedaks või midagi. täna siis lõpetasin chianti (tõesti hea) ja avasin selle gloria kasvandiku, mis mulle eile ootamatult sülle langes. (otsesõnu!) eelnenu põhjal: arvata võib, et homme läheb struudliplaani kõrvale loosi veinisõber lea kingitus siiakolimise tähistamise päevilt (aasta siis oli kaks tuhat viis...). aga no tegelikult tahtsin ma selle eelnevaga vaid pisut kiideldes selgitada, et ma olen täitsa purjus ja andestatagu ülevoolavus, sõnatakerdus ja ülijutukus.

niisiis, asjast.
ma jõudsin sel nädalal ametlikult lõpule selle hooaja ostlinguga. see tähendab, et mu kuu aega valuilmel poodlemine teemil "mul on talvejopet vaja" ja "kust ma ometi uued talvesaapad saan!" sai kiire ja valutu lõpu ja minule omaselt ei osta ma lihtsalt asja, vaid õhkan veel nädal või mitu unes ja ilmsi "teaaad! mul on uued teksad!/saapad!/jope!" (lõpeb siis, kui meeli täidab miski muu samaväärne või veelgi uhkem tunne, kui see võimalik on.)

tähtsal kohal on märkus, et jopevajaduse istutas mu pähe mu ema ja saapavajadus jäi uduselt meelde läinud kevadest. veendunud polnud ma kummaski. igaks juhuks siis ükspä võtsin ette ja ena imet! saabas kestab nigu muiste!
ja nüüd palun veel eriti tähelepanu: need saapad on mul ma täpselt ei mäleta mis ajast, aga siin on fotod 1997. aasta detsembrist, mil nad mul juba jalas on. seega, vähemalt kümme aastat. ja käivad nii et ma ei kujutleks, mis saaks, kui ei käiks - ma pole niuksi poes rohkem näinud. klondike, brändihuvilistele. ma loodan, ja põhjusega, et viimased saapad, mis ma endale ostma pidin.

ja noh, jope ka siis. no panin vana üll ja paistis tõesti siitsealt vile.

aga pole midagi, mida üks paha tuju ei parandaks. sest paha tuju viib seppälässe, seppäläs on ruudulised õukuulede suusajoped ja ma ei väsi selle ime omadusi demomast. täitsa kogemata olid käbil kohe mätsivad ruudulised lumepüksid riiulist võtta, nii et lumi, tule!

2 comments:

maris said...

kakoi veinid, kas tissipidu on läbi?

öö said...

jap. päeval loobus ise juba suvel, sest maailm oli liiga huvitav, ei old tal aega pikutada. sinna läks mu ilus plaan enne võõrutada öisest (et magada saaks) - kui seda teinud, poleks ta ju üldse saanud. õisest, õigemini varahommikusest loobusime septembris.