chill

kuidas öö laenas käbilt bussi, et nädalavahetusel korra tartus käia, ja mis sellest sündis

laupäeval on klassikokkutulek. kusagil tartust pisut väljas. mari (1) palub käbilt bussi laenuks, et tartus olla ise enda ja oma sõiduvajaduste peremees. käbi lubab anda.

siis otsustab käbi ise ka tulla (2). ja seob bussi taha käru, kuhu tõstab oma tsikli, et sellega tartust edasi annimatsile motokokkutulekule sõita.

reedel enne lahkumist küsib üks indrek juhuslikult ja poolnaljaga marilt, kas see ei taha teda tartusse või põlvasse või võrru viia. mari tahab teda tartusse viia (3). (tartus istub see indrek suhteliselt otse põlva bussile, mis täiesti juhuslikult bussijaamas just väljumiseks aega parajaks teeb.)

laupäeval tuleb maril mõte minna elvasse suvitama. bussi asustavad selleks sõiduks maarja (4), tema ema (5) ja selle sõbranna (6).

õhtul tagasi tartusse, buss tühjaks ja rongijaamast tuleb peale klassiõde maris (7).

õllepood ja klassiõde kerti (8).

siis klassikokkutulek ehk main event, mille pärast üldse õli kuumaks hakati ajama.

et hommik on palav ja liiga diskone, otsustab mari marisega põgeneda. kell on 10. tartuni tulevad bussi ka kerti (8,5, sest eile ta juba oli siin, samas polnud temaga lahkumine planeeritud) ja tarmo (9,5). (marise eest punkti ei saa, sest see natuke oli eelmisel õhtul plaanis, et temaga koos hommikul lahkuda.)

tarmo ja kerti jätame tartusse, sappa võtame käru ja bussi mari ema (10,5) ning sõidame annimatsile. nimelt on kokkutuleku käigus üks tütarlaps oma tsikli külili keeranud ja ootab, et me romu tallinna viiks.

kärru kolime siis katkikukutud tsikli (11,5) ja bussi kogu tütarlapse matkavarustusega (12) ning käbi (tema ei lähe loenduris arvesse, sest oli nigunii planeeritud bussiga tagasi tallinna sõitma, nagu marigi) oma tsikliga.

pärast väikest lebo järve ääres tagasi tartusse – otepäält tartuni koos hääletajaga (13) –, kus peatuse täidavad lõunaeine ja kohhv ning maasikad.
helistab indrek, kes täiesti juhuslikult lõunamaakondadest tartusse saabub, jälle õigel ajal õiges kohas on ja meiega tallinna saab (14).

sõit pole tavaline, sest võtame esiotsa suuna peipsile, et koju assikverre viia maris (15).

sealt siis juba tallinnasse, kus tuleb esmalt sõita linna peale tsiklipoetele („korjele“ vastand) ehk rattad käru pealt nende kodudesse laiali viia. indrek läheb kadriorus maha, 800 meetrit edasi kolib kogu oma maise vara bussi eva (16).

(„jah, me ei saa muidu olla, kui bussis võõraid pole,“ vastab käbi teel indreku küsimusele, kas eva tuleb vahetab ta kohe välja.)

kell on 23. loenduril on 13 tundi pühapäeva bussis, nädalavahetuse peale 16 inimest/sõituotsa, kelle logistika kusagilt kusagile viis või kelle asju aeti, ning 760 kilomeetrit. öö kukub kodus kõmmdi ümber, et ärgata kell 7, et arvustada uut hommikuprogrammi.

hämmastav on see, et kõik see toimus täiesti sujuvalt, ilma mingi paanikata, ja tõttöelda ka ilma mingi planeerimiseta, mis tunni pärast saab. suurem osa liigutusi tuli uitmõtte või tekkinud vajaduse peale täiesti jooksvalt.

ja minu pühapäeva päästis käbi sõrm atlasel kusagil keset jõgevamaad: „siin saad sa ujumas käia“. see Siin oli meist 5 km kaugusel olev kuremaa järv, mis mu kenasti maha jahutas. küll ainult korraks, aga ikkagi.