Saturday, December 27, 2008

elukestev õpe

ma arvan, et see oli esimene kord nüüd eile, kui ma oma elus täitsa oma kätega ühe sokikanna kudusin. no mitte paduise, ikka raamatust näpuga järge ajades ja aeg-ajalt emale üle helistades. koolist siiani on kuidagi ikka ema ära teinud selle osa. aga natuke sai kanna moodi küll. jalga pole tihand passida veel.
ja see ei ole oluline osa tütarlapse kogemustepagasist enne kolmekümneseks pööramist?

1 comment:

Ruudi said...

Mul ka tuleb see asi ette võtta! Esimest korda elus.. Ema ütleb,e t ei saa enam kududa ja vanaema Anita suri paar aastat tagasi ära. Elan veel tema vanast rasvast kuid järgmine aasta pean ise kudumise kätte võtma, muidu olen sokitu!