autopeded

ootan nunnut töömeest, kes varustaks me ülemise korruse 44 ruutmeetrit gaasiküttega. uksekella ja prõmmimise peale avades leidsin hoopis teetöölise, kes küsis, kas see punane toyota on meie oma. arvutasin kiirelt, et opel oli tõesti ainult tema hellitusnimi, ja kinnitasin. autoteadliku naisena täpsustasin veel üle, et corolla on meie oma jah. palus eest ajada. lubasin kohe tulla. kui alla jõudsin, jooksis ta mulle uksel vastu, hoopis pika sabaga carina olevat neil jalus. arvutasin veel ja vabandasin: "oi, carina jah. me alles ostsime selle auto." naeratas mõistvalt.

sama vabandusega õigustame end käbiga mõlemad, kui kuskil on vaja autonumber ütelda ja me selle teadasaamiseks tabule helistame. seda ikka juhtub vahel. ainult et see "just", mil opel perre tuli, oli oktoobris.