Sunday, October 31, 2010

köök, mu arm

mulle tundub - hakkas tunduma selle nädala alguses pärast mõningaid katseid päevaplaaniga - et ma suudan küll tegelikult kööki (ja noh, tube ikka ka) korras hoida. mõningatel tingimustel.

esimene ja olulisim neist on, et me ei käi õues. sest et kui me oleme terve päeva toas (kasulik tõesti ainult majakorrale, kahtlemata mitte ühegi eluspereliikme tervisele), siis tekib mul päeva jooksul veerandtunde, mil sebida ja korrastada, isegi tolmuimejaga korruste vahel seigelda. ja neil päevil, kui me õues käime (2-4h), kulutan ma sama aja, tihti võrdeliselt õueskäidud ajaga rohkemgi, köögi - ja kogu ülejäänud elamise - segamini ajamisele. ning kui kogu päev panustada millegi segamini ajamisele, on loogiline, et siis ei jää aega selle korrastamiseks.

teist või teisi ma enam ei mäleta, see oluline teade on juba mitu päeva mu peas istunud ja pisut lahtunud. aga ei, ükski neist polnud see, et "kui ma ei teeks süüa". see oleks ju mõttetu - milleks mulle korras köök, kui ma seda nigunii ei kasuta.

aga eelmisel laupäeval käisime telliskivi täikal, kust käbi ostis mulle rinnamärgi, mille kohaselt olen ma maailma parim ema. (mis kalor selle peale pahvatas, ma parem ei ütle.)

ja siis olen ma veel ammu tahtnud pärida, mida teie arvate.
balta turul oli loogika paigas: esimesel müüjal oli kõige kõige rohkem ja kõige kallim kaup (üldse mitte kõige ilusam), sest see oli turu väravas ja linnainimene ju ostab sealt kohe ära, kaugemale ei pea üldse minema siis ju. tagapool oli palju odavam alati.
aga vot keskturul, seal on nii, et väravas on kõige odavam, edasi läheb kas sama rauaga või sutike kallimaks ja kõige kirvem on seal päris taga, kus müüakse ka roostes saelehti ja priimulaid.
suvel saanuksin seal kotikese sibulate ja kahe küüslaugu eest maksta 110 krooni. ega asju kotti ladudes ju hindu vaata, mis see sibul tühi ikka plekib. kui paluti 110 krooni, siis hakkasin uurima. küsla oli vist 700 krooni kilo ja sibul 90. selgitus oli, et see on ju peipsi kaup. palusin viisakalt see jama tagasi kuhja laduda ja läksin ostsin eest täpselt samasugused mugulad. sibula kindlasti 16- ja küüslaugu vist 120-kroonise kilohinnaga.
ja täna oli tagumises nurgas maapirn 15 krooni 100 grammi ("ma võin teile 10-ga anda!"), eest sai 35 eest terve kilo. no võtsin sealt eest siis poolteist kilo ja ärge tulge mulle rääkima, et see tädike müüs odavat mürgitatud poola maapirni!

1 comment:

Katrin said...

Täiesti arusaamatu filosoofia!:) Kui ma veel tööline olin siis ma jõudsin eksju tööl käia ja koristada ja süüa teha. Aga nüüd kui ma olen kodune ei jõua enam ühtäkki mitte midagi rahuldavalt ära teha. (või olin ma siis lihtsalt noorem ja rohi tundus rohelisem...)Mina tegin siit küll ainuvõimaliku järelduse, et kõiges on süüdi see, et mina lapsega liiga palju aega kodus olen ja segadust tekitan. Kui kedagi kodus polek, ei läheks ka toad segamini ja mustaks. (või noh, loota ju ikka võib :D)