Sunday, October 16, 2011

keskiga

ma usun, et ma olen nüüd keskikka jõudnud. peamiselt annab sellest märku spordile vilistav keha, mis vanasti seedis ära kõik, mille järgi isu oli, kuid allus kenasti tasakaalustavatele liikumisprojektidele. aga nüüd, tundub, teate, et tuleb kas veel rohkem liikuda või ikkagi hakata ampse lugema. või hakata suuremaid riideid ostma.


märku andis siin teinepäev ka silmanägemine koos peakesega. üks kadus ära ja teine hakkas seejärel koledasti valutama. noh helistasin kiirabisse ja guugeldasin insulti ajaviiteks. (leidsin väheabivalmeid pealkirju stiilis "101 best insults" ja "funnyinsults.com".) nad tulid, mõõtsid vererõhku ja tahtsid haiglas edasi uurida, aga mul muksu ju magas siin ülakorrusel. lubasin neile siis, et ma kutsun mehe koju muksu und valvama ja lähen ise emosse. ukselt nad veel panid südamele, et ma ikka kindlasti läheksin.

noh, läksingi. sõidutati emo intensiivi, võeti mitu liitrit verd ja pisteti kompuutertomograafia masinasse nagu populaarsetes telesarjades. (vahepeal helistas mu mobiilile kiirabitädi, et kontrollida, kas ma ikka läksin haiglasse. ta kohe päriselt muretses!) aga viga polnud nagu midagi ja kästi ära koju minna. mina olin siiski üsna hirmul ja püüdsin pressida, et millest see siis oli, kui kõik okei on. no öeldi ikka et kui jälle ära laksab, tulgu ma ikka tagasi. noh, järgmisel hommikul juba oligi kõik samamoodi, kutsusin käbi venna last hoidma ja helistasin kiirabi endale järele. nagu eilegi, küsiti jälle mitu korda: "kas teil on kunagi migreeni diagnoositud." - "ei ole, ma ei tea migreenist mitte midagi!" oli ka täna mu vastus. noh, tuli kiirabi, mõõtis vererõhku, ütles et väga migreenihoo moodi ja käskis võtta peoga valuvaigisteid. no näiteks kaks parakat ja ühe ibuka, või vastupidi. ma täpsustasin: "kas see nüüd tähendab, et mul on migreen diagnoositud või mis ma järgmisel korral pean vastama sellele küsimusele?" üleoleva naeratusega vastas lahke tohter: "oh ei, migreeni ei diagnoosita niimoodi, kulla inimene! migreen diagnoositakse siis, kui kõik muud põhjused on välistatud!" ja rääkis pikalt keerulistest uuringutest, mis tuleb enne teha. mökitasin, et miks ta siis ilma nende uuringuteta mulle migreeni kirja pani. "no teile on kompuuter eile tehtud, järelikult midagi hullu ei saa olla!"

vot nii. seiklus jätkus järgnenud viiest päevast veel kolmel ja siis jäi vakka. ootame järgmist magnettormi, täiskuud ja nädalavahetust, et teha omad järeldused.

4 comments:

Mari said...

Päevade viisi SELLIST peavalu ja "kuni järgmise korrani"... kuna sa oled teine inimene, kes pimestavate peavalude järel lahkub haiglast diagnoosiga "põhjus teadmata" (esimene oli siiski sinust kaks korda vanem), siis hakka või arvama, et sellised asjad lihtsalt "juhtuvadki". Kuigi see tundub natukese uskumatu. Ja veel rohkem tundub see hirmutav. Igatahes hoian pöialt pihus, et see enam ei korduks.

öö said...

noh mul on üks teooria, millest see oli, ja kui mul on õigus, siis see ei kordu. sellest see vabalthingamine.

Mari said...

Aa. Siis on hästi. Vist. Peaasi, et ei kordu.

uitaja said...

Mmm.. mul oli kohutav ja täiesti arusaamatu peavalu okt alguses. Selline, mis ei lasknud pead üle 10cm voodist kõrgemale tõsta. Tänu meie perearstile, kuhu ma end siiski ühel helgemal momendil suutsin kohale vedada, sain kiirabisõidu emosse (uskumatu, kas pole, saadeti peavaluga emosse!). Tehti kah igasugust värki, verepumpamisest kuni kompuutertomograafiani. Lõpuakordiks oli seljaajuvedeliku võtmine, mis tuvastas mõni päev hiljem, et mul on borrellioos. Ilma ühegi muu vajaliku tunnusmärgita. Tasub seda chekkida, kui vähegi metsas käinud oled.