10h top gear nädalas - 195.-!

ma arvan, et kaabeltelega kauplejad peaks oma paketid nimetama selle järgi, mitu tundi päevas, kuus või nädalas saad sa veeta simpsoneid või top geari vaadates. esimene ajab mind närvi ja seetõttu puudub mul ülevaade (aga arvestades, kui palju tunde nädalas käbi seda vaadata saab, on see sama lahkelt saadaval kui mr clarkson), aga teist tuleb meil vist vähemalt kolmelt eesti kanalilt, tõlke- ja helikvaliteedid seinast seina. lisaks kindlasti ka kusagilt kaugemalt, aga vot ei ole otsima jõudnud, sest esimese kaheksa hulgas ikka enamasti joppab ja jääd vaatama. mis sest, et vanad!

obsessed

nädala eest olin ma wickedly cool carile lähemal kui kunagi varem. tulin linnast, lumesadu, ja jäin siis balti jaamas, näpp suus, seisma. eesti raudtee punane maastur/rong sättis end autona lumisele raudteele ja muundus minu silme all maasturist rongiks. onu sättis kõik neli ratast paika, istus siis autosse ja kadus tapa poole. kaalusin tõsiselt hääletamist - "onu, kas sa läheb kaubajaama poole? ma lähen ka just kalamajja ja ma olen alati sellise autorongiga sõita tahtnud, võib ma istun peale!? ainult kuni telliskivi ülesõiduni, palunpalunpalun!" unistasin seal, ikka näpp suus, sellestki, kuis onu mul sadakond meetrit roolida laseb. aga ma ei tihanud isegi küüti paluda, roolist rääkimata. ja no kui ta lõpuks läks, nägin, et läks nigunii vales suunas...

nõiajaht

see jutt tuleb küll kassi mänguasjakastist, aga siia blokki, sest et siin on vastav rubriik.

tähendab.

alles see oli, kui ma viljandi vahet sõitvaid inimesi terroriseerisin nõudega tuua mulle lego advendikalender, mida eestis müüakse ainult ühes poes: anttilas. ja see on kas postkastis või viljandis. ja postkastid imevad. terror viis selleni, et olen 320 krooni võrra vaesem, aga karp mu kapis 1. detsembrit ootamas (viljandi poes viimane) - hindamatu! (sorry, kes ilma jäid!)

vananaistesuve vihmastes mälestuses sündinud legohulluse päevilt on meil mänguasjakastis meie oma juku poest pärit ehitusautode karbis olnud raamatuke, mis õpetuste vahel reklaamib teisigi samas raskusastmes vahvaid komplekte. üks neist hakkas meeldima, aga näe ei ole poes näppu jäänd. väsisin otsimast ja meilisin maaletoojale. "Täname, et tunnete huvi Lego toodete vastu. Küsitud 6164 toode ei ole kahjuks meie sortimendis ja me ei saa seda Eestisse tellida."

otsustasin loota välismaale - sõbrad ikka vahel käivad ja mul endal on kena traditsioon veebruariti soomes motomessil käia. lego.com'i shopis end soome piirkonda liigitades selgub aga, et toode not available. rootsiga sama. klikkisin siis kõik pakutud riigid läbi, et hakata sarnaselt viljandi vahet pendeldajatega terroriseerima inimesi üle ilma. kanaadas, palun väga! mujal pole saadaval. mitte üheski reastatud riigis! miks? ja üldse, mismõttes "eestisse tellida ei saa"? "Maade kaupa on kaubavalik erinev. See mis läheb Usa turul, ei pruugi hästi minna Hiinas jne. Ka meile jääb see mõnikord arusaamatuks, kuid nii see paraku on."

et las ma nüüd sõnastan taani geeniuste mõtted: toodame vahva tuletõrjekomplekti, mis ei meeldi ühelegi neljaaastasele maailmas peale kanaadalaste!

PS tulistan e'bayd, et saada euraasia ainsaks LEGO® Rescue Building SetItem #: 6164 omanikuks!

mis siis tegemata jäi?

(tõlkeabi osade punktide juures on endiselt oodatud.)

Be sick on your shoes
Have a stupid accident which necessitates a hospital visit
Get lost in a country where you don't speak the language
Get drunk on Absinthe
Set off a fire extinguisher
Eat bizarre foreign food
Unwisely revisit an ex
Dial 999
Get a pension
Drive a wickedly cool car
Have a three year relationship anniversary
Date against type
Try class A drugs
Dodge a fare
Travel to at least one really cool place
Fall in love
Do something physically challenging
Go for a skinny dip
Go on a blind date
Have sex al fresco
Have sex in a car
Have sex at work
Have sex in a public place
Engage in bondage
Go 69
Go to a festival
Dye your hair
See a stripper
Kiss someone against your sexuality
Have a proper girlie / blokie holiday
See an opera/ West End show
Go on a rollercoaster
Rock in a mosh pit
Get arrested
See some porn
Undergo pubic depilation
Ride on a motorbike
Sleep under the stars
Move out of your parent's house
Get on telly


kingadesse oksendamine otse loomulikult.

absinti pole saanud, isegi seda mängu-absinti pole proovinud. seeni pole ka söönud, kui te juba küsisite.

suitsuandureid ja ülemaja-tuletõrjealarme olen käivitanud, aga pritsungit ei. check või mitte?

unwisely revisit an ex on suti hägune nõue. kas ma pean eksi magamistuppa koperdama plaaniga teda tagasi anuda, kui ta parasjagu kellegagi seksib? ei pole teinud!

wickedly cooli cari poole tegin vahetult enne tähtaega mõned meeleheitlikud sammud, nõudes peokülalistelt sellisega ilmumist (napilt läks, üks tahtis oma hyundai nende sõnadega üle kleepida, aga vajalik reklaamifirma olnud saatuslikul hetkel suletud. mihandue ebaõnn, see punkt oleks väga literaalselt täidetud saanud!) ja kirjutades Udule (keda ma küll elu sees näinud pole, aga sõnumeid ta geniaalse pedemängu teemal vahetanud küll, et mul on vaja ta stingrayga üks meeter teha). viimane vastas, et kena küll, aga tema maandunud just austraalias ega kavatse niipea naasta. tabu arvas, et sellega sõlmisin ma kujuteldava kokkuleppe wcc drivemiseks ja olen sellega enamvähem ikka linnukse ära teeninud siia kasti, aga... piduliste käest suutsin mõnesajaks enda valdusse rääkida ühe tutika Isuzu D-Maxi. see auto on kas cool või wicked, aga mõlemat vist mitte. samas, mõlemat lisab fakt, et värskelt oli ta kuskil mudas kinni istunud ja teise isuzu poolt välja tõmmatud, pärast mida pidi d-max trooperit välja tõmbama ja siis veel ühe korra. kas saab wickedimaks minna? aga coolimaks? panen linnu ära?

pansionaati pole ostnud, aga pensionisambad on, nii et loen tehtuks.

a-klassi narkootikumikumid pole eales meelitanud ja selle nimekirja nimel nagu ka ei näinud mõtet ponnistama hakata.

tööl pole seksinud. firma suvepäevad ilmselt ei lähe arvesse, ega muud väljaspool maja toimuvad „seminarid”, mis lõppevad ohtra alkoholiga. ja noh, seksiga pole isegi nood ööbimisega seminarid lõppenud, nii et igapidi null.

sidumismänge ei meenu.

mida tähendab rock in a mosh pit? rokkimise ja moshimisega olen ma sisustanud palju aastaid oma elust, aga on sel siin tähtsust?

arreteeritud ei ole. korra peterburis peaaegu, aga peaaegud ei loe.

avalikku depileerimist ei ole ette tulnud.

tähtede all magamisega on pikem lugu. kunagi skaudilaagris oli väike matk kuskile välule, kuhu siis ka ööbima jäädi ja mõte oligi lageda taeva all seda teha, kaks telki vist oli aint hädiste jaoks või ma ei tea miks kaasas mitmekümne inimese peale. võtsin koos teistega heinamaaservale rivvi, aga viimasel hetkel enne uinumist lõin põnnama ja läksin, saba jalge vahel, maailma kõige umbsemasse telki. kahetsenud olen kõik järgnenud 17 aastat. ah et miks? eks ma kaotasin usu kenasse tähistaevasse ja suutsin end veenda, et kõige magusama une ajal tuleb korralik sahmakas vihma ja see ettekujutus vettind magamiskotis ülejäänud öö veetmisest oli nii ilgelt rõve, et ma ei pidanud vastu ja läksin varju alla. mingit vihma muidugi ei tulnud.

stay home ehk miks ma eelistan tööletulemise asemel kodus töötada

keegi oli liftis peeretanud!

nüüd küll aitab

imet küll, kas ma olen vanaks jäänud või polegi varem kunagi nii hilja tsikeldanud.

igatahes aitab. paari päeva eest veel praalisin, et mina sõidan, kuni kindlustust on, kui just ilm enne nulli ei lähe. nulli ei paista ja kindlustust on.

aga aku on need lühikesed jahedailmasõidud ära närinud. üks hommik ei saand käima. tänasin õnne, et kiiret pole, panin zebra kuuri tagasi ja läksin jala. käbi siis laadis akut, aga täna juhtus sama koduselveri ees, kohver piima ja võid täis ja meeleheitel koduperenaine seal kõrval vihmas kurvastamas. ega muud jäändki üle kui selveri kärupoisil (armas poiss oli) testida eksklusiivset pick-up line'i "jou, äkki aitad mu tsikli käima lükata!". lükkas siis, saime käima, aga ma unustasin toorest tõmmata. suri välja ja hingeldav poiss sai teise võimaluse. tõotasin pühalikult, et nüüüd jääb käima (ta vaatas mind üsna murelikult, kui paanilise toorerebimise peale neljast tuhandest pöördest üle karjudes tal minna lubasin) ja sain koju.

teiseks see kellakeeramine. mingi kell neli vihmas mööda kopli tänavat on ikka päris suur võimlus püsti jääda, sest iga auk loobib ratast oma suunda ja ühekski pole valmis, sest vesi koos hämarusega sööb kogu silmanägemise. ja ma just käisin silmaarsti juures, mõlemad silmad näevad endiselt 100%. (tegelt rohkem, sest ma näegin alumist rida ka, aga nad ütlesid juba eelviimase rea juures, et sada on täis.)

jäingi siis juurdlema, kas ma pole varem pärast kellakeeramist enam sõitnud, ja vot ei teagi.

enne ja nüüd

ENNE
umbes 2000. aastal käisin ma ülikoolis kunstikoolis mingil kursusel, kus muu hulgas joonistasin sellise puhhi. otse postkaardilt maha, täpselt nii nagu disni oli teinud. (aga minu suureks üllatuseks vaatas laps täna seda pilti ja hüüatas: "puhhh!")


NÜÜD
tänapäeval aga joonistan ma iga päev lõdva randmega hüppavaid hobuseid, kihutavaid ralliautosid, liiva kallutavaid veuautosid ja kiljuvaid naisi. kõiki täiesti äratuntavalt ja ilma mingi kunstikoolita. parim õpetaja on laps, kes vehib käega kiiresti horisontaalsuundades (tõlge: "ema, hakkame joonistama!"). siis tuleb tuua piiatsikarp ja kirjaplokk ja hakata pihta. tema nõuab alati mootorratast, aga kuna ma siiski väidan, et seda hästi ei oska, teen kõike muud. tema nõuab siis igale masinale vähemalt vilkurit peale.

ma siiski pean natuke selgitusi ka jagama.
varasem looming. ärdagu muidugi arvatagu, et ma töö pealkiri oligi "jänes paadiga sõitmas". ei, see kujunes nagu need teised kompositsioonid meie klades - joonistad samale lehele siia midagi ja siis sinna midagi ja homme midagi nende kahe vahele, sest mahub. tegin jänese ja siis ajaviiteks sodisin veel midagi, millest kujunes paat.


arturi absoluutne lemmikpilt. kui ta muidu tahab kladesse jooistada, siis selle pildi meenudes või silma alla sattudes karjub ta ekstaatiliselt iga sõna järel õhku ahmides: "tiit! tiit! tiit!" tiit on krt kolm vunts, kes sõidab ka mootorrattaga ning on üks kolmest maailma inimesest, kel on arturi jaoks eraldi nimi. teised kaks on ata/atu (artur) ja issi (bioloogiline). kõik ülejäänud on kas emmed, onud, itid (tädi) või aisid (poisid). igal juhul üldnimed.


onu skännis selle küll raketi nime all sisse, aga ma panen selle mitte oma kunstiandetuse, vaid onu tehnikavõhikluse arvele. nimelt on siiski tegu estfieldi või lihtsalt vanaaegse vormeliga, mille artur tänuväärselt "aää-änni" nime all ka ära tundis. pildil viltu, aga sellise nurga all ma ei oska teda otseks ka keerata. no mõtle ise, kalor, kes siis sellise kabrioleti ja motokiivriga kosmosesse sõidab!!


ainus automark, mille artur tänaval ära tunneb. enamasti nimetab ta veendunult bemmideks ja mercedeseid ning kui ühte ega teist pole silmapiiril, otsib innukal ja küsib meiltki murelikult "kus siis OMETI kõik bemmid on?!"



kuna meil on see väikeste meeste traktoriraamat, on töömasinad väga aus ka tubastes oludes, mitte ainult vabas õhus neist mööda sõites. (mis sõites, ükskord madara tänaval sai artur koppa lausa patsutada! ja kui lindas torusid pandi, käisime iga etappi vaatamas - augukaevamisi, nende liivaga täitmisi sõltumata sellest, et põhjas nirises vesi, asfalteerimisi...)


ka inimesi peab vahel tegema, et laps teaks, et ilm ei koosne aint vilkuritest.

majavalitsuse õlu

juhtme ajab ikka kokku küll iga tunni tagant rolli vahetada.

näiteks tänane päevakava:
hommikul ema.
siis patsiendi hooldaja.
siis töötaja.
siis ema.
siis korraks sõber.
mõned töötajaminutid.
siis jälle põetaja.
ema.
töötaja.
koduperenaine.
ema.
naine.
sõber.
rahvatantsija.
koduperenaine.
naine.
õllesõber. (õlle varastasin. aga see päästab mu päeva!)

hea uudis

lõunalehe rubriigist "ainult head uudised":

Põlva sai sularaha sissemakseautomaadi

Swedbanki Põlva kontorisse paigaldati sularaha sissemakseautomaat, mis võimaldab maksta raha oma kontole ise, teenindaja abita. Sularaha kontole kandmiseks tuleb sisestada automaati oma deebetkaart ja PIN-kood, valida toiminguks sularaha sissemakse ning asetada rahapakk (korraga kuni 200 rahatähte) automaadi lugemisavasse. Katkised ja võltsitud rahatähed automaat tagastab.

loodetavasti pannakse lähikonda peagi ka selline automaat, mis võtab selle masina tagastatud võltsingud vastu. rasked ajad ikkagi!

suur samm ühiskonnale

Naine Läheb Tööle

ma olen nüüd juba kaks nädalat tööl käinud. täitsa veider oli ikka alguses. arturist eemal olemist olime juba harjutanud, aga see, et ma tõusen hommikul üles, panen ilusad riided selga ja lähen kusagile ja olen seal terve päeva, see oli pauk. õnneks oli keskkond tuttav, nii et polnud hirmu, et kui kohimasina juurde lähen, ei oska oma laua juurde tagasi tulla, või ei julge vetsu minna, sest sa ei mäleta, millise ukse taga see oli.

liiklus toimib. ma ei mäleta otseselt, kuidas mingi foor käis, aga lihasmälus on alles, millal tuleb jooksma hakata, et ohutussaarele pidama ei peaks jääma, või mispidi ja järjekorras foorietappe võtta.

linnas on inimesed! suudlevad teismelised, toredate tennistega tüdrukud, moekad inimesed, välismaa inimesed, välismaa inimesi flaieritega ülepuistavad inimesed...

mootorratas! kuna käps viib omiku atsi aeda ja toob pärast ära, on minul vaba oli tsikliga tööl käia. sellist asja juhtus viimati 2005. aastal, et tsiklisõit igapäevane asi oli!

hommikune uni! pühapäeal ütles artur heleda häälega kell 7.45: "emme!" ja rollercoaster läks käima. tänane oli, tõsi, õnnetus, ma ärkasin 9.10 leiuga, et unustasin telefoni äratama panna. aga muidu. ärkan näiteks pool üheksa. ringutan pikalt, siis teen kohhmi, pesen siitsealt ja istun tassiga terku ette. ulme!

lisaulme on, et tegelt ma ei peagi tööl käima. käin ainult siis, kui on vaja telefoni kasutada. kesse loll siis oma isiklikku arvet intervjuudele kulutab! aga kui on aja surfata või kirjutada, istun kodus. tahab harjumist, tuleb tunnistada. ükspäe siin oli: ärkasin, pesin, riietusin, ajasin tsikli välja, sõin, jõin, meikisin, ja kui tuli aeg sadulasse karata, tulin selle peale, et võin ka lihtsalt arvuti käima panna. nii läinudki.