käsitöö tagasitulek

paari nädala eest, kui bikiinid pärast mitut ebaõnnestunud katset ja rohkeid harutamisi selga panin, olid nad bikiinide nägu küll, aga siiski mitte sellised... no ei istunud noh. ei mina oska just sellist kumerust teha, nagu vaja.

see tuli selline mütsikujuline ehk poolkera.
see (kui pilt suurelt ette võtta, on muster loetav) jälle liiga lame.

viskasin kõik nurka ja igasugune käsitööhuvi kadus kus kurat. noh, eks teda oli juba paar kuud olnud ka :p

nüüd mõtlesin uue mõtte välja. sellise, mis võibolla teeks sellise, nagu vaja. ehk et tõde on võibolla nende kahe vahel. nimelt, kui esimeses mustris kasvas juurde igal real 3x3 sammast ja teisel 3x4 sammast, siis uus must on kasvatada ühel real 3x3, teisel 3x4, kolmandal 3x3, neljandal 3x4 jne.

oojaa.

armastusega garaazhist

kui hästi läheb, saan ma homme ühele mehele Brõnni kolinat demonstreerida. see on alati selline koht, kus ei tea, mida vastustest arvata. seisan, näpp suus, ja noogutan ainult mõminal.

kust mina tean, kui pädev vend on?
mõni ei julge öelda, et ei tea, ja hakkab umbes midagi nokitsema, lõhkudes asja täitsa ära.
mõni ei analüüsi eriti midagi, teatab veendunult oma arvamuse, nagu see oleks fakt, ehkki ei põhine muul kui tema tahtmisel midagi öelda.
mõni jälle räägib palju, aga korda ei saada ikka midagi.
ja kui päriselt töökotta viia, siis maksad segi teadmise eest, et noh näiteks kivike oli rihma vahel ja kõik oli tegelikult korras.

ja kui lähebki midagi ses mõttes pahasti, et “parandaja” osutub lihtsalt sõnameistriks või wannabe-ks, siis pärast on alati terve ilm täis tarku mehi, kes ütlevad et mis sa loll selle juurde läksid, mine ikka tolle juurde selliste muredega. kus te enne olite, ah?!

ümberringi on alati nii kohutavalt palju targutajaid, kellel kõigil on õigus ja teised on lollid, et ma tahaks ratta neile anda ja öelda, et jagelge ise, mina ei jaksa seda kuulata ega otsustada, kellel lubada näpud õliseks teha. kõik teised siis alati solvuvad ja ütlevad midagi sellist et "eks sa ise tead, aga ära pärast mulle kurtma tule, kui ta midagi perse keerab".

nüüd ma igatahes lähen selle juurde, kelle juurde targutajad soovitasid minna. olla mitut ratast aidanud.

ja äkki tõesti ei olegi midagi muud viga kui mingi totakas pisiasi ja mari paranoia?
pöialt hoida!

inglastega litutama

ahjaa, ja kuna minul ja ainult minul on põhjamaade kõige timmim jalkasärk, pean just mina saama oweni, beckhami ja vendade nevillitega õllele.

värskeid kuulujutte

saunas räägiti täna mambo-rainerist.
üks tema kolleege teadis, et raineri ema olla rainerile öelnud:
"Rainer! AITAB mambost!!"
aga rainer olla solvunud: "mõtle, mu oma ema...!"

M.K.S.P.

täna on Maailma Kõige Sitem Päev.

raev

päris hea kontseptsioon on see "loe kümneni ja hinga sügavalt, enne kui kallale kargad"-soovitus.

smokey and the bandit

Pilk langes läbi klaasseina suitsuputkasse. Inimesed istuvad ja kel kohta pole, seisab, ruum on sinist suitsu täis, isegi ukse taha immitseb seda. Tõmbavad suitsu sisse ja puhuvad välja, õhk (või see, mis seal selle asemel on) muutub aina hägusemaks ja läbipaistmatumaks, näod on mornid ja eriti midagi ei paistnud räägitavat.

Ja vot mõtlesin et küll on ikka hea, et mul pole kunagi seda ilget kommet küljes olnud. No mõtle, kogu aeg riided haisevad, siis on mure et vaja minna suitsu ostma, ja varem või hiljem saad aru et ega see midagi kena ei ole ja siis üritad maha jätta.

Halvemal juhul üha uuesti ja uuesti.

Noh, ükski mure mu elus vähem.


PS Tapsin just ühe drosophila melanogasteri. Kahju kohe, aga ta lendles põhimõttekindlalt ainult vahetult mu silmade ees.

PPS Oma pangakaardi olen ma nii hästi kusagile ära pannud, et mure kohe tuleb.

PPPS selline teade oli bloggeri lehel terve päeva:
Down for Maintenance
Blogger is temporarily unavailable due to planned maintenance.
This downtime will last 30 minutes from 4pm - 4:30pm (PST).
ja see kadus ära alles siis, kui ma restardi tegin arvutile. ei, tarkpead, isegi cookiede ja tempi tühjendamine ei aidanud.

unustajalik

ma pean homme autoga tööle minema. keegi võiks mulle seda homme meenutada, et ma ei unustaks maja eest autot võtta. noh umbes nagu esimest korda emaks saanud naised nägevat õudusunenägusid sellest, et unustavad oma lapse kusagile maha. ma arvan, et kui mul oma auto oleks äkitselt, siis ma unustaksin ta kogu aeg kuskile nurga taha.

psühholoogiaminutid

ja kas kõikidel inimestel peavad olema uusaastalubadused?
ma usun, et suur osa maailma suitsetajaist lubab, et uuel aastal jätavad maha. aga ma pole kunagi suitsetanud.
ja väga paljud lubavad, et hakkavad trennis käima. aga ma olen juba mitu talve regulaarselt trennis käinud. siit ka viitsimatus mõelda kaalule ja sel teemal mingeid lubadusi anda. dieet on minusuguse maiasmoka puhul niikuinii välistatud kui äärmuslik enesepiinamise vahend.
et ma ei jäta enam tööasju tähtajaks tegemata? minu töös on see niikuinii võimatu, sest paarsada tuhat inimest märkab seda kiiresti, kui minu töö asemel laiutab tühi koht.
et ma olen parem inimene? noh, seda võiks ju igal hommikul lubada, ja ka olla.
raiskan mõttetustele vähem raha? (parem, kui üldse mitte?) njaa, vot siin on küll mõtlemise koht.

ma mõtlen sellele.

infoühiskond

mul on nüüd kraadiklaas.
argielu on sellega muutunud nii palju, et ma ei pea hommikul enne väljumist arvutit käima panema ja ilm.ee-st vaatama, palju väljas kraade on. ja väga ilus on ta ka.
j tegi pilti.