Tuesday, March 21, 2006

hommikune seks

vanalinn oli täna hommikul täis poodide ustele koputavaid inimesi. ilmselt töötajad või töötajate sõbrannad, kes tahtsid enne avamist sisse saada, aga võtmeid polnud, ja see, kes pidi nad sisse laskma, seksis ülemusega tagatoas ega saanud parasjagu tulla.

ma juba tean, et varsti tuleb see aeg, kus vanalinn on täis otsiva näoga võõraid, kes seisavad mõnel tänavanurgal, kaart näpus, ja vaidlevad. ma alati mõtlen, kas peaks abi pakkuma, aga olen siiani kasutanud taktikat, mis eeldab nendepoolset aktiviteeti: vaatan neile möödudes sõbraliku näoga otsa ja ootan, et nad ise küsiks. kui ei küsi, ju siis pole vaja.

ja siis pärast seda tuleb välikohvikute hooaeg, mis tähendab, et hommikul on vanalinn kuivalt täis kaubikuid. nad tulevad korraga nii pool või kolmveerand kümme (sissesõiduluba on küll juba kuuest kümneni, aga ükski kõrtsmik ei ole ju kell kuus hommikul kohal lihtsalt sellepärast, et kaubikumees oma kokakasti saaks siis ära tuua) ja ummistavad nii sõidu- kui kõnniteed. pooled tagurdavad, sest ees on kõik umbes, teised tahavad tagant lisanduda, aga ei saa, sest keegi ees tagurdab jne. sa ei mahu kusagile, oled siis jala või oma traateesliga, ja viimasega on tegelt eriti keeruline, sest kogu aeg tuleb kolida kõnniteelt sõiduteele ja vastupidi, aga viru tänaval on kole kõrged äärekivid.

aga see on ainult osa mu tööteest.

esimene osa on kalamaja. ei mingit müra: linnulaul ja rahu. poisikesed jooksevad koolist keldripoodi jäätist ostma, teised jooksevad ümber koolimaja (vahel on kooli värava ees stopperiga keka õps), lumi on puhas ja päike on soe. aguliromantika.

teine osa on balti jaam. trammid kolisevad, autod ei tunnista jalakäijaid, pumpsvalleraad jagelevad odekolonnitilga pärast, mutikesed tulevad turult ja tuvid lendavad inimestele pähe. üks vene mutt jookseb, vehib ja hüüab: “vera!” aga rong paneb uksed kinni ja viib vera ära, mutt jookseb veel rongile järgi. aga vera on läinud. tunnelis mängib pikkade blondide juustega poiss kitarri ja laulab, et ta ei satisfaktsiooni. päris hästi, ükskord andsin isegi raha.

kolmas osa on siis vanalinn. suvel rahulolevad turistid, talvel kitsad libedad kõnniteed jõhkrate purikate kohal. kerjused ja uksi avavad poodnikud. poisikesed jooksevad koolist pagaripoodi saiakesi ja kokat ostma. vahel näeb kalju kivi ja vahel ivar põllut, üks neist tervitab mind itsitades.

nelja osa on city. citys kohtaks kiirustavaid pintsaklipslasi, ilusate riietega mehi ja hästi lõhnavaid naisi, kalleid autosid ja audentese ees suitsetavaid välismaa tudengeid. aga juba liiga kaua aega on selle osa nimi hoopis ehitustander. ehitustandril näeb tähtsat falgimeest vilistamas, kui mõni seguauto tahab objektile pääseda – vile kõlab selleks, et jalakäijad seisma jääks ja auto läbi laseks. aga autojuht ei vaata falgimeest, vaid tüdrukuid, ja viipab, et nad enne ära kõnniks. tüdrukud vahivad hirmunud falgimeest, kes vilistab tähtsalt ja viipab autojuhile, et see sõidaks. autojuht vaatab tüdrukuid ja viipab, et nad… lõpuks läheb falgimees ise autojuhi juurde ja jalakäijad julgevad liigutada. kuni seinu pole, näeb maja sees legomehikesi, kes helkivi kiivrili oma maja ehitavad. ma ükspäev vaatasin, et see kõige hullem ehitus, mis juba aasta aega kõnniteed on terroriseerinud, peaks valmima märtsis 2006. aga postimaja kõrvale oli juba uus aed ja kopp püsti pandud…

selline hommik, viis päeva nädalas. kestab umbes 35 minutit (no jalgrattaga vähem) ja tööle jõuan ma liiga sageli täpselt kaheksa minutit hiljem kui peaks.

2

9 comments:

Anonymous said...

tõeliselt hea Lugu, Mari, killukeste ja riholahilike laastude vahele...

öö said...

ma lihtsalt suren uudishimust, et teada saada, kes selle kommentaari kirjutas.

kalor said...

ma pidin väga pika tiiru täna tegema, et postmaja juurde pääseda nende uute tõkete kiuste. pärast tulin teiseltpoolt kino tagasi igaks juhuks.

ja pühabal oli balta tunnel pime! keset päeva on all ikkagi väga pime. kalamaja poolt tulles on pikk lõik, kus isegi teisest otsast valgust ei paista, seal läheb ju kaheks toru. mõtlesin natuke, leidsin, et rong ometi ei saa tulla ja kurjategijad näevad mind sama vähe kui mina neid ja astusin enamvähem sirgelt saatuse poole.

keegi ei kurtnud rahulduse probleemide üle, õieti ei kostnud mitte mingeid hääli ega kellegi samme. veits aja pärast hakkas vastutulevate inimeste hääli kuulma ja lõpuks paistis ka valgus ja pärastlõunane purgaa. tundsin end siiski kui uuestisündind.

Anonymous said...

Vot kiusan sind edasi ja ei ütle. Mõtle ise välja, nupuke!

öö said...

noh niimoodi.

"riholahilik" ja "nupuke".

ma pakuks oma ema, kes siin seni selle nime all on esinenud, aga ta kirjutab Sina suure tähega ja ta juba ütles, et tema pole kommenteerinud.

siis ma pakuks oma keska-aegset head sõpra, aga tema siin kunagi kommenteeris, aga identifitseeris end viitega oma blogile.

siis ma palun et kas lea või keegi, keda ma ei tunne.

öö said...

aa ja kalor! ma kohe mõtlesin eile tunnelit läbides sellele sinu pimedusele.

ma mõtlesin, et vot kui pätil olnuks öönägemisseade, siis ta ikka ju näinuks sind seal pimedas tunnelis, mis sest et sina teda mitte.

aga siis ma mõtlesin, et ega sinu puhul ju öönägemisseade ei oleks aidanud - no mind polnud ju -, olnuks vaja hoopis kalorinägemisseadet.

siis sai mõte otsa, sest mõtlesin, et seda pole leiutatud.

aga siis mõtlesin, et on küll, ilmselt keskmine kaalujälgija, vaadates mcdonaldsi logo, näeb just ainult kaloreid.

nii et lõpuks ma siis mõtlesin, et su elu või rahakott olnuks pimedas tunnelis ohus juhul, kui sa sattunuks kokku kaalujälgijast pätiga.

Anonymous said...

öönägemis seadmega näeb ainult ööd .
kui tahad kedagi teist näha siis peab olema näiteks käbivaatlusseade :)


ps see parool mida ta tahab et kommida ....
seal on "putsb" vaja kirjutada
ma vist enam ei julgegi commida :(

Anonymous said...

Hmmm... Kus need kõnniteed on purikate kohal? /me käib kah alatasa läbi vanalinna aga minu trajektooril on ikka vastupidi olnud...

öö said...

raudpats, sa käid vales kohas.
käime katuseid mööda!