nii ma tapsingi teie ferdinandi

kcal ütles eile, et ta ei ole sellepärast viimasel ajal üldse blogisse midagi kirjutanud, et kõik naljad räägib mulle ära ja siis on ju imelik ja igav, kui mina loen neidsamu nalju sealt. palun siis vabandust kõikide ta lugejate ees, et me jälle sõbraks saime.

üks tugevamaid kõhulihasetreenijaid oli see, kui istusime raekoja platsil ja ta pildistas tuvisid. mõtlesime, miks tuvid liiva söövad, ja ta arvas et sellepärast et tuul ära ei viiks. mina arendasin mõtet edasi, et kui kõrbes oleks linde, polekski seal liivatorme, sest linnud söövad kõik liiva ära ja tuul ei saa seda ära viia. noh siis selgus, et nad ikka söövad selleks liiva, et tuul LINDU ära ei viiks. mitte liiva, nagu mina arvasin. ehkki ma olen siiamaani veendunud, et keegi võiks tänavatelt liiva ära süüa, et tuul seda mulle silma ei saaks puhuda.

noh aga niimoodi see ei olegi enam naljakas.

mitte joodik, vaid õllesõber...

...ehk rasedate rõõmud vol.2

see on väga mõnus, kui sa leiad, et ainus alkoholivaba õlu, millel ka viisakas õlle maitse on, pole müügil mitte ainult maailma suurimas kaubanduskeskuses linnaservas, vaid ka su oma kodurimis.

peaks ühistu üldkoosoleku kokku kutsuma ja võtma vastu otsuse, et ka meie keldripood seda müüma peab hakkama.

kaunteriabi palun

ja kas keegi aitaks mul panna siia üks selline kaunter, mis teeb statistikat kõige kohta, sh ütleb, kust siia klikiti (kui keegi üldse siia kunagi linkima peaks)? mul on praegu selline, mis loeb unikaalseid ja mitteunikaalseid klikke tunnis ja päevas, aga ta näitab ainult viimast seitset päeva. nõme ju.

sõnaseletamisvõistlus!

(mängu autor on tänane äripäev.)

kes on koosööpartnerid?
kas need, kes minuga koos on?
või need, kes minuga öö veedavad?
või need, kes üldse koos öö veedavad ja mina ei pea üldse kohal olema?
või need, kes... kes?

kalev on reetur

ei, ma pean teinekord hoolikamalt lugema, mida naabrid ümbruskonna teemal pajatavad. oleks ma selle kcali posti tähelepanelikult läbi lugenud, teadnuks ma täna täpselt, et minu valitu EI OLE hea viis rimmi minemiseks. kalev va libu raisk käib küll salmest üle, aga lõpetab ikka lindasse. kaval, eks? küll vanad eestlased juba teadsid... ah ei, tänavate juurde tagasi. ühesõnaga linda juhatab teised naised kalevi juurest ära joonelt vabrikusse, mille vältimine oli algselt üks mu kalevi kasutamise motiive. kasu ei kedagi. salme olnuks lahkem, aga seda ma ei kasutanud.

tagasiteel leppisin ohates tööstuse koledustega (selgus, et asja pärast - keset seda tolmu karjatas üks auto mu kõrval ja peatus, w keris akna alla ja rääkis, kuidas ta olla eile 700 kilomeetrit tsikliga sõitnud.)

salme paleesse tassisid onud helitehnikat tagaukse kaudu sisse ja karjusid ühe peale, kes ühe ratastega võimu lihtsalt minema veeretas. mees kisati koos veereva divaisiga tagasi ja laoti kasti peale veel paar, manitsuste "kõik ratastega asjad tuleb ära kasutada!" saatel. see kõik tähendab, et kell 19 võite minna salmesse liisi koiksonit kuulama. dvd esitlus. väga armas kontsert. ausalt.

ja ma võin nüüd julgelt öelda, et minu elu esimene pärmitainas istub ka kaks tundi pärast valmimist potipõhjas ega kavatsegi teha seda, milleks ta sinna potti seisma pandi. aga ma olin kaval ja petsin oma saatuse ära: teades, et esimene selline ei tule kellelgi välja, tegin kohe, kui esimese "kerkima" panin, valmis ka teise. see käitus vägagi eeskujulikult ja nüüd on mul saatuse kiuste ja oma kavalusele tänu tosin suurepärast kohupiimakorpi.

seletage mulle

kõik lingivad abiratast nüüd õigesse kohta ja neid linkijaid on pärast bnsi uudist kohe eriti tublisti. aga miks google annab esimese vastusena ikkagi selle error404 lehe ja õiget cv-d üldse mitte kunagi?

tunnelivirtuoosid

enamasti mängib balti jaama tunnelis üks pikk pikkade blondide juustega vene poiss, kelle repertuaaris on palju rollinguid. väike vene aktsent on küll, aga tänavamuusikuna täitsa kobe. (kcal, kui sa selle fraasi välja mõtled, mis siia käib, siis ütle.)

vahel mängib keegi teine ka. täna mängis üks veel pikem blondide juustega poiss, aga miskipärast ainult introid. kusjuures minu meelest oli üks neist "helena wanje". aga kui intro läbi sai ja laul pidanuks hakkama, jäi kitarre vait ja ota alustas uut lugu.

aga eile oli üks lühike lühikeste juustega poiss, kes mängis elektrikitarri ja juba kaugelt oli kuulda, et see on hoopis midagi muud. aga ei saanud nagu aru, mis. nagu et rütmikitarr hoopis. aga siis ta jällegi keevitas elektrikaga. "vägev mees!" mõtlesin ja hakkasin suuremaid rahatähti otsima. aga siis sain aru, et rütmikas tuleb krapist, ja polnud enam nii kindel, kes siis ikkagi soolot teeb. ja leidsin igaks juhuks, et jimi hendrixi ettemängimise eest küll palka saada ei tohiks.

kunagi ma õpetan teile ühe laulu jimi hendrixist.

küll me ära mahume!

et kaubikutel oleks põnevam vanalinnahooaega alustada (raeplatsil olid ühes servas juba toolid välja toodud), on nüüd miskipärast sõiduautodega poodnikud leidnud, et võiks enne kümmet tiiru munakividel teha. viru tänava kõik ääred on parkivaid jeepe ja mahtuniversaale täis. et huvitavam oleks, oli täna kaks legomehikest keset tänavat end vööst saati munakivide alla kaevanud ja augu aedadega piiranud. et augu ees, taga ja kõrval ka poodnike autod seisid, ei pääsenud keegi liikuma. igaks juhuks tagurdas augu poole veel kollase vilkuriga kallur, kellele kõik justkui pidanuks teed andma, aga keegi ei saanud, sest kõik tassivad kaupa autost poodi.

ja ma nägin, kuidas üks vist terve mõistuse juures olev naine võttis suitsulatikal silma peast ja sõi selle ära. selle AJAL ütles: "ärge nüüd keegi vaadake, aga see on mu lemmik".

aga ta ütles seda liiga hilja.
ma nägin seda.
ma ei taha enam kala.

viisakus kalamaja moodi ehk rasedate rõõmud

tegelikult on see täitsa mõnus, kui tuttavad mootorratturid, kes must koduteel mööduvad, peatuvad, et võtta mu ulmeliselt raske seljakott enda selga, ja viivad selle ise kohale. minul jääb üle vaid jalutada ja kevadet nautida. sellist elu ma tahangi elada.

suveaeg, alga!

nüüd on see siis käes. päike teeb päevaga tiiru ümber terve meie maja. hommikul paistab ta sisse elu- ja magamistoa akende ühest servast ja õhtul enne loojumist samade akende teisest servast. natuke veel ja teeb täistiiru ära. põhjamaa, mu arm!