kuusteist minutit ja kaheksateist sekundit (loe: viiskend seitse krooni ja kaks senti) kulutasin ma ifitibiga kindlustustingimusi arutades, kui selgus, et minu uuritud toodet nad enam ei paku ja veebis, kust ma tigimused printisin, pole sellest silpigi.
tsikliõit on nagu jalgrattasõit: kui sa ka terve hooaja oled vahele jätnud, tuleb sadulasse naastes hiljemalt saja meetri pärast kõik nii meelde, nagu oleks eelmińe sõit olnud eile. või täna hommikul.
ehk siis on brõnn talvekorterist suvve kolitud. tõin ära, kihutasin ülevaatust tegema, siis koju last toitma ja siis söögipoodi. huvitav, kui palju selliseid koduperenaisi on, kes võtavad õhtul kiivri ja tuiskavad kõrvade lehvides kroomiga prismasse? eriti lahe, kui kass linaga kõhul oleks, aga see kuulub kunstfotode, mitte reaalse liikluse maailma.
ja paslik on vist meenutada, et brõnn on müügis.
e-riik on tore asi, aga kusagil on tehtud uuringuid, mis teatasid, et pärast e-stumist suurenes kontoreis kuluva paberi hulk, sest kõik printisid asju välja, et neid siis mõnus lugeda oleks.
ja no ausõna, peabki printima!
mulle meenus, et ma pidin ülikoolipäevil ühe inglisekeelse luuletuse kirjutama. inglise keele õppejõud oli veel kõvem kivi kui mina ja meil seda jahvatamist ikka jagus. aga luuletus tuli super-timm. lappasin oma koolipaberid läbi, aga ei leidnud - seda ma pole omal ajal välja printinud. loomulikult pole seda ka arvutis - see jäi üle-üle-üle-eelmise arvuti eelviimasele kõvakettale, mis kas läks katki, sõid viirused ta ära või viidi pandimajja. vahet pole, aga nii need asjad kaovad. no nagu arturi ja brõnni pildid läksid mu läppari sees murdvärdjatega ilma peale kõndima.
aga luuletust otsides leidsin terve hulga vahvaid inglisekeelseid kirjandeid, seiklusjutte, reisikirju ja muid memuaare. kirjutatud kurat teab miks - kas inglise keele õppejõu uudishimu rahuldamiseks, ühe inglisekeelse loomingulise aine tarvis või viimase raames välja antud ajalehe 'wazzup' veergudele. seda jagati vist tartu kõrtsides ja seal oli pikk jutustus sellest, kuidas me evaga rootsi laeval lontusid ja rootsi türklasi ............. (leia ise verb, mina ei leidnud.) ma olin unustanud, et ma selliseid asju kirjutanudki olin, rääkimata lootusest nendega veel kunagi kohtuda.
et siis tänane mõttetera: prindi toredad asjad siiski välja, mis sest et meil on e-ajastu.
PS irooniline, et ma labeldan selle mõtte itinippide alla, mis?
minu ema ei julge tuludeklaratsiooni posti panna, sest "siis see kindlasti venib kuus päeva ja pärast on mul jälle mingi kuradi viivis". ma vihjasin, et õige päeva tempel on see, mis loeb, mitte see, mil toode maksuametniku lauale jõuab. "äkki nad ei panegi siin tartus templit, et noh, sama linn, milleks," kahtles ta ja korraldab siiski ümbriku käsitsi kohaletoimetamise. (e-panka tal pole, sest häkkerid on ju ja "mõtle kui tuleb üks suur üleüldine katkestus!!")
mis kindel, see kindel.
