tants kestab veel

daamid ja härrad, ma olen tagasi.

see on siit keskkonnast küll hoolega eemal hoitud saladus, aga paar aastat tagasi tegin ma tsiklisõiduga lõpparve. no sellest oli saanud midagi hirmst ja ebamugavat ja üldse mitte nauditavat. ennekõike seostasin skeemiga, et alateadvus teab, et mul on väikesed lapsed, kes mind vajavad, ja mängis tsiklisõidu mulle koledaks. teiseks ei saanud ma selle sinise kawasakiga tegelikult mitte kunagi päriselt sõbraks. no teretuttavaks jah, aga see suhe jäi alati pigem jahedaks. viisakaks, aga jahedaks.

lühike kokkuvõte:

2013 juulis tegin üle mitme kuu ühe 7-kilomeetrise linnasõidu ja see jäigi viimaseks.

2014 mais müüsin ratta maha. perekondliku kokkuleppega, et majja jääb üks tsikkel. no et kui mul peaks siiski tuju tulema, saan võtta ja sõita. kuna K-l oli üks šotimaa leidkawasaki üles vuntsitud, polnud nagu muret.

2014 augustis viisid tüdrukud mu sõitma, nemad enda omadega, mina selle šotlasega. mõistsin üle väga pika aja, et väiksema rattaga saab sõita ka nii, et mina valitsen ratast, mitte ratas mind.

siis kolis see perekond lahku ja koos härraga kolis välja ka šotlane. olin ratta-ta, aga tüdrukud meelitasid ikka sõitma. ja alates sellest kevadest tunnen ma end sadulas taas hästi. kõige rohkem tänu täiesti uuele rattakogemusele:

kevadel oli see veel P ratas. no tegelikult on see praegu ka P ratas, aga ta ostis endale juba hooaja alguses uue ja see kena asjakene jäi suveks mulle laenata. maitse sain suhu volbrimatkal, juunis veetsime üheskoos õnneliku nädala ning sügisel tiirutasin veel mööda vabariiki ringi. i sai täpi ehk sõltuvus diagnoositud motoorienteerumise tänavusel viimasel etapil, kus mu südame võitis lisaks rattale ka orienteerumine. jaa, ma tahan seda, ja seda ka!

järgnevad kuud veedan ressursse võludes - hangeldades ja diilides, liigkasu ja altkäemaksu võttes, organeid müües ja lauamänge rentides.