kriis

(see postitus oleks eriti mõjus, kui pärast novembrit olnuks siin täielik vaikus. õnneks mitte.)

minu 30-aastase kriis seisneb toitumispaanikas ja trennisüümekates. mõistmises (või uskumises), et TÕESTI on nüüd nii, et vormi saamiseks tuleb vaeva näha, mitte lihtsalt kangi poole vaadata nagu kahekümneselt. (võrdlus pärineb bodypumpi treenerilt, kellel vist ka 30 kukkunud. kurtis, et nüüd ei piisa neli korda nädalas bp tegemisest, kõhulihaseid tuleb vabast ajast raagelt juurde teha...) noh, mina mõtlesin esimest korda elus, et trenn trenniks, sellest ei piisa, läheneks siis toitumisele ka. trennis ma juba veedan kolm õhtut nädalas ja rohkem ei taha - ma tahan ju ema ka ikka olla.

niisiis, köök.

niisiis, glükeemiline indeks.

mida see tähendab, otsige ise. minu kahjuks räägivad tõsiasjad, et pasta on kuritegu ja juustuvõileib samuti. aga need on mu kaks elurõõmu ja nende juurde ma jään! okei, edaspidi võin voltida pastat grahamjahust, see ehk langetab pisut indeksit.

suuremat meelehärmi teeb hoopis see, et korraldasin täna enda meelest täiesti gi-legaalse õhtusöögi: stuuvitud porgandid (loe: ehtsas võis praetud porru ja porknad ning koorekaste), juustu-õlisegus aedoad ja taimeõlis praetud taine sealiha. mitte ühtegi süsivesikut. oli maitsev ja minu meelest ka kalorirohke, aga... üsna ruttu läks kõht tühjaks. mis edasi? 30 aastat näljas?

võibolla siiski hularõngas viis minutit igal õhtul lisaks olemasolevale trennihulgale, ja söön, mida tahan...








ps positiivne ose gi-lähenemisest: kui veinist tõesti loobuda ei saa, siis enne klaasi suule tõstmist võta vähemalt ükski viil juustu või mõned oliivid! (anne, 2009) lähengi viilutan mõne.

kes teeb, see jõuab

ja kes ei tee, see ei viitsi enam muud ka teha
ehk
mis juhtub, kui tantsutrenn jääb ära?

pühapäeval eksole on tantsupeo ülevaatus, suur töö on ära tehtud ja kuna järgmise ülevaatuseni on kolm kuud, tantsud selged ja ühtki esinemist ka otseselt ei kuma, annab treener rühmale vaba nädala. teisisõnu jääb ära kaks trenni.
esmaspäeval lähed sa harjumuspäraselt bodypumpi.
teisipäeval aeled kodus ega viitsi isegi last vanaema juurde viia, et too oma igateisipäevase annuse saaks.
kolmapäeval aeled kodus.
neljapäeval aeled külas.
reedel aeled kodus.
laupäeval aeled kodus, küpsetad plaaditäie maailma ebatervislikuimat kooki ja nuuskad.
pühapäeval aeled kodus ja nuuskad.
esmaspäeval otsustad, et oled harjumuspärase bodypumpi jaoks liiga nohune ja aeled kodus.
teisipäeval ostad bic maci eine ja vead oma pekise perse küll tantsima, aga rohkem selle pärast, et vanaema saaks oma igateisipäevase annuse ja et sina saaksid trennis kooki süüa ja vahuveini juua, sest oodata on kaht sünnipäevatähistamist.
kolmapäeval aeled kodus ja otsustad, et
neljapäeval ei viitsi trenni minna, parem lähme bioloogilisele külla.
ette olgu öeldud, et esmaspäeval olen ma harjumuspärasest body pumpist mitmesaja kilomeetri kaugusel ja teisipäeval on riigipüha, liiati me oleks trenni ajal alles kusagil virtsu ja tallinna vahel.

ootan sind pikisilmi, rannahooaeg!