kas teie tellisite takso?

ma olen sõitnud sellise taksojuhiga, kes oli ilmselt ise nii purjus, et tema hingeõhust jäin mina ka autos istudes kergelt vinti.

ja ma olen sõitnud sellise taksojuhiga, kes ühe käega hoidis telefoni, mille kaudu rääkis oma tibiga mingit suvalist tähtsusetut juttu, ja teise käega roolis, aga kui ta käigu vahetamiseks käe roolilt võttis, keeras auto KOHE jõhkralt vasakule, nii et ta pidi vahel käiguvahetamise pooleli jätma ja jõulise liigutusega rooli kolmveerand ringi tagasi rebima.

ja ma olen sõitnud sellise taksojuhiga, kes jäi iga fooritule taga naturaalselt magama. see oli vist kõige jubedam.

aga eile sõitsin ma sellise taksojuhiga, kes oli niiii kohutavalt aeglane (loomulikult oli minul maailmakiire), et ma olen veendunud, et passis on ta nime kohal kirjas Elu Flegma. lisaks ei suutnud ta mõista, kuidas saab kalamajast pelgulinna ilma telliskivi tänava osaluseta marsruudis. iga kord, kui ma talle seda ütlesin, selgines ta nägu kohe ja ta ütles rõõmsalt "muidugi!", et siis kolm sekundit hiljem auto sirgel teel jälle mõttepausiks seisma pidurdada.

eilne ärkamine on omaette medalit väärt. olin Kassi kampsuni kudumiseks õhtu jooksul nii palju silmade arvutamise matemaatikat teinud, et õhtune kellaseadmine hommikuseks äratuseks oli juba liig. minutid sain paika, tunnid jäid, nagu olid. tulemus: ärkasin 30 minutit enne seda, kui pidanuks arstikabinetti astuma. lõplik ärkamine toimus siiski jooksvalt päeva peale, mis teeb eriti imekspandavaks tõsiasja, et ma EI VÄLJUNUD laatsaretist siniste kilesussidega, vaid võtsin nad enne jalast. aga täna küll väljusin...