i've got one hand in my pocket but the other one looks cool as hell

no ei ole seda rahu et istud maha ja kirjutad lihtsalt. ma siis proovin vähemalt, üle pika aja.

mul on uus kiiver. tore asi küll, aga õpetuseks järeltulevatele põlvedele:
uduvastasus on tore asi visiiril.
päikesesirm on küll väga tore, aga prillid on sada korda paremad. visiiril on täpselt üks eelis: selle saab silme ette näpuliigutusega ilma kiivrit peast ja tagasi kolimata. aga kui see kuramuse sirm on väljaspool visiiri, on see üks rist ja viletsus. no esiteks saab teda kasutada viad siis, kui visiir on all. aga kiiver on hea ja tihke, lõua all korralik tuulekaitse ja puha, ja kui visiir on all, on sees umbne. maanteel tore, aga linnas on umbne, eriti kui kogu aeg seista tuleb. aga kui visiiri paotada, jääb allatõmmatud päiksesirm just vaatele ette. nii et vali. kas õhk või päikesevari.
teiseks on nüüd putukatele avali kaks läbipaistvat pinda. ja kui need pealekuti panna, on üks topeltsitane kiht...

ma jõin ükspäev terve õlle üksi ära! taevalik tunne, pole midagi öelda. alkoholivabad õlled, ükskõik kui head (ja ma olen küll kogu turu läbi proovinud), ei saa ikka Õlle vastu.

tänane vihm tallinnas on minu tegu. tulin koju, tõstsin pesu õue, et panen kuivama. hakkas tibutama. seirasin taevast. pokkerimängija nägu oli taeval - optimist öelnuks, et poole tunni pärast jääb sadu järele ja õhtuni paistab päike, pessimist, et nüüd sajab kaks nädalat jutti. mina otsustasin, et tegelikult otsustab asja minu käik: kui laon tuppa, tuleb kohe päike välja, kui õue, sajab õhtuni. leidsin, et las sajab, siis me ei pea muru kastma, ja panin õue. nüüd ta siis seal kuivab... peaks väänama minema.