obsessed

nädala eest olin ma wickedly cool carile lähemal kui kunagi varem. tulin linnast, lumesadu, ja jäin siis balti jaamas, näpp suus, seisma. eesti raudtee punane maastur/rong sättis end autona lumisele raudteele ja muundus minu silme all maasturist rongiks. onu sättis kõik neli ratast paika, istus siis autosse ja kadus tapa poole. kaalusin tõsiselt hääletamist - "onu, kas sa läheb kaubajaama poole? ma lähen ka just kalamajja ja ma olen alati sellise autorongiga sõita tahtnud, võib ma istun peale!? ainult kuni telliskivi ülesõiduni, palunpalunpalun!" unistasin seal, ikka näpp suus, sellestki, kuis onu mul sadakond meetrit roolida laseb. aga ma ei tihanud isegi küüti paluda, roolist rääkimata. ja no kui ta lõpuks läks, nägin, et läks nigunii vales suunas...