tundes rõõmu vara alanud päevast
artur on juba mitu nädalat suveajas elanud. ärkab parematel päevadel seitse, teistel varem. täna mõni minut enne kuut. mina, loll, sean õhtul äratuskella kaheksaks ja nii, et ikka õigel ajal lasteaeda või laulutundi jõuaks. "äratuse" ajaks on neliteist puslet kokku pandud, kõik ralliautod üle loetud ja mitu korda käidud mind voodis sikutamas ja riiete järele pärimas. nüüd on kell pool kümme ja mina üsna väikse silmaga, ehkki just nüüd peaks hakkama tööd tegema. nrrh.
lisaks vaevab mind see kolmekümne kriis. on tõestumas karm tõsiasi, et trenni on raskem teha ja sellest on vähem tolku. rebi kangi mis sa rebid ja keksi kolumatsi polkat mis sa keksid, ikka oled samasugune. kas tuleb veel vanas eas hakata dieete pidama või lähengi nüüd paksuks? või siiski lisada kolmele trennipäevale nädalas neljas, näiteks käia jooksmas või kepikõndimas, noh et rasvu põletada? juustuvõileivad on mu elu, neist ma ei loobu.
toredat ka: laupäeval avasime grillihooaja, täitsa kena oli. mööbli ja grilli võiks nüüd muidugi jälle tagasi panna, muidu mädanevad ära enne kui muru näevad.
pildil on ketšup, mida täis kauss mul käest pudenes. sellegipoolest hakkasin täitsa automaatselt pärast püsti tõusmist ketšupist jalga lonkama. pesin siis toas püksid puhtaks ja enam ei longanud.
2 comments:
Mari, kui sina põed oma kolme trenni ja saleda olemise juures vormituse üle (heakene küll, et ise teab muidugi igaüks kõige paremini, kus on liiga pehme koht, mis enne ei olnud nii pehme), siis vähemalt mind tabas natuke nagu masendus hetkel. 30 on veel veidi rohkem kui poole aasta kaugusel, aga ikkagi...
tule ma näitan sulle!
Post a Comment