hädaorg
kallasin kogu oma lõngakoti elutuppa laiali, otsustades midagi vajalikku teha. näiteks terevisioonis esines üks osav daam, kes näitas, kui kenasti annab kõik oma vanad väiksed ja uued suured jne kerad ära kasutada imelises lapitekis. et muudkui kood aga ruudu ja siis jälle ja lõpuks õmbled või kood või heegeldad kokku, kuni on parasjagu suur. mõeldud, tehtud, tundub.
siis keerutasin tükk aega erinevaid keri ja vardaid peos ja juhe läks üha enam kokku. et iga lõngajämeduse jaoks kasutada eri jämeduses vardaid, on okei. aga kuidas teada, kui palju silmi eri lõngadega teha, et saada ühesuurused lapid? kas tõesti tuleb enne iga lappi teha proovilapp? 200 proovilappi ühe teki kohta?! okei, viieteistkümnendal korral tekib ilmselt mingi aim, kui palju on vaja, ja kui eksida, siis soovitatavalt väiksema suunas, et siis suuremad vahed pärast täis heegeldada lappide ühendamise käigus. aga ikkagi tundub see hiina keel! liiati arvas ema, et kootud ruute on pärast paras nuss kokku õmmelda, sest need on ikka nii jube elastsed. et heegeldagu ma parem. aga ma ei oska küll niimoodi lambist hakata RUUTU heegeldama, vähemalt mitte keskelt alustades. teiseks ei mõista ma heegeldades mustreid teha, mis tähendaks, et iga lapp tuleb ühte värvi (pluss need, mis kirjust lõngast), mis on ju igav! isegi parempidi/pahempidi koega ei saa hullata!
paki või kerad kotti tagasi ja mine magama, ausõna!
5 comments:
aga kes ütles, et kõik kakssada lappi peavad ühesuurused olema?
erineva suurusega lappidest saab ka põnev.
ma pigem mõtleks lõnga koostise peale... no et kui hiljem on soov tekki pesta või jääb vihma kätte... et siis erinevad lõngad võivad käituda erinevalt...
samas: kes ütles, et ei võiks lapid enne kokkuõmblemist korra pesumasinast läbi lasta ja õmmelda/kududa/heegeldada seejärel kokku :)
mul on heameel järeldada, et keegi pole suurt midagi öelnud ja kõik on võimalik. ainult et nagu köögis ei oska ma kunagi teha seda sööki, mille nimi on "keeran imemaitsvaks roaks kokku kõik selle, mis kapist leian", ei oska ma ka sedasi lambist ilma kusagilt näpuga järge ajamata näputööd teha.
aga no kes ütles, et ma ei või lõpuks seda kerakuhja siiski kotti tagasi ajada paremaid päevi ootama? õnneks pole mina kuulnud kedagi seda ütlemas, nii et ma siis ikka üritan. ilma lubamata, et ka lõpetan.
Mõned siin näiteks võtavad ja hakkavad servast tegema - erinevat mustrit, erinevast lõngast ja seni kui jätkub. Lapike siit, teine sealt kohe üksteise külge. Sarnane hullu lapitööga õmblemises :)
Ja tulemused, muuide on ägedad!
Ükskord kui mind kogu käsitöökastide hunnikuga ükse taha tõstetakse, teen ilmselt ka sellise teki :P Seni olen hamster edasi.
aga kui teha lapphaaval, siis võib juhtuda, et pärast neid paigutades saab värve ühtlasemalt jaotada üle teki. minul kunstiannet pole ja see tundub kindlam mõte kena tekk saada kui et hakkan otsast sinistega peale ja pärast on kõik ühesugused asjad ühes ja teistsugused asjad teises nurgas. ja kui vahepeal õpin näiteks taevalikult heegeldama, siis saan ka neid ruute pärast üle teki laiali puistata, mitte et nad algavad alles kolmandal veerandajal ja siis kootuid enam üldse pole.
ja teiseks see marta mõte on ka hea, et ENNE ühendamist masinast läbi lasta kogu see koorem.
aga miks lapid? akkad otsast eegeldama. teed sitaks pika keti ja naks naks eegeldaid mingeid lihtsaid sambaid edasi tagasi. saab kera otsa, sii võtad uue. ja ei mingit õmblemist ega arvutamist. tuleb triibuline! 3 eri eegelnõelaga peaks akkama saama.
Post a Comment