Friday, January 29, 2010

kokkusattumused

kuna mul lõppes kolmas nädal kassiga kodus - lausa toas - ja ma olen sellest päris mätu, pakkus kassivanaema end täna kassi ohjama, et ma saaksin midagi muud teha. tegin siis: kõndisime käbiga natuke lumises kalamajas ja siis läksin kalori juurde heegeldama. magada ma käsu peale ei oska kahjuks ning kuskile kõrtsu polnud jaksu minna ega seltskonda ega rahagi. onu ise enda juurde rajule peole ei jõudnud, aga äkitselt koputas keegi aknale ja vehkis lõbusalt. tundsin ära ühe töökaaslase, aga ta elab pilistveres ja on viimased sada aastat olnud lastepuhkustel. miks ta kalamajas onu akna taga vehib? rääkisime natuke läbi köögiakna juttu. tema tulnud meie majja kolmandale kolleegile sünnipäevale, aga ei pääse majja. noh, leidis õige koha, kuhu koputada. andsin aknast võtmed, ta tõi uksest tagasi ja sünnipäevalaps tegi ukse vahel suitsu, kuni me kiire catch-up'i tegime. andis selgitada, millise ukse taga mina elan, miks ma naabri juures olin ja kes mu korteri ostis (ta olla sünnipäevalapsele öelnud vastuseks imestusele, kuidas ta oma võtmega sedasi väravast ilmub, et ostis siinkandis kinnisvara, ja kuna meie just müüsime, tegi too omad järeldused. ma itsitasin siis selgituseks küllatulnule, et me jah müüsime siin just ja tema omakorda järeldas, et sellepärast ma naabri juures elangi...). noh enam-vähem saime kõik järje peale vist.

hiljem kodus tšekkisin meili ja leidsin, et üks eesti (vähemalt) viiest mari sarvest on mulle facebookis sõnumi saatnud:

Tere,

mulle just helistati et ega ma pole Tallinas pangakaarti kaotanud. Ei olnud.
Telefon oli 5*2*7*3 juhuks kui sul peaks vaja minema.

Ole terve,
Mari

noh, kammisin esmalt läbi selle tasku, kus mul kaart me kalamaja kaemise ajal oli, ja siis teised kohad ka. helistasin ja leppisin toruvõtnuga kokku, et on jah minu oma ja et saadan ühe patsiga poisi sellele järele. helistasin siis käbile, kes teel nõmmelt koju, ja andsin aadressi ja numbri, et toogu ära. nüüd on kaart kenasti kodus ja käbi muheles minu räägitud loo peale, et ega see kutt polnud ka mingi lihtne mees - tema nimi olnud ka ahto.

2 comments:

kalor said...

Kuidas Pilistvere proua võttis järgmist kokkusattumist, et onuga, kelle aknale ta õhtul koputama sattus, vahetas ta päeval 1x elus tööasjus iimeile?

öö said...

selleks ajaks, kui ma lugudega pangakaartidest ja ahtodest sinnani jõudsin, olid kõik juba naerust kõveras, nii et üllatavat polnud selles midagi.