elu ost
mismõttes mu kombainil pole taignakonksu? kas ma ei saa sellega nt pärmitainast teha? mingi plastikust taignasegaja on aint, see kõver kannu põhjas nagu noadki. a niukest nagu raamatutes, pole. mahlapress, mille pärast ma selle üldse valisin, juba tekitas... noh, alul huumorit ja siis pettumust.
3 comments:
Aga oled sa proovinud pärmitainast teha? Selle jaoks on tervislikum vist Tupperware kergituskauss majja soetada... Aga no see selleks, ma tahtsin tegelikult hoopis seda rääkida, et mul oli au puutuda kokku nõukogude "elektromikser Armavir" nimelise imeasjaga. See koosnes mootoriga korpusest, mille otsa kruvida kas kofemolka ehk kohvijahvatamise agregaat või mikserkann. Kirjas oli, et see kann on võimeline ka mune vahustama. Kruvisin kannu külge, sisestasin munad, sulgesin kannu kaanega ja lülitasin agregaadi käima. Pool tundi hiljem olid munad täpselt sama vedelas olekus nagu sisestamise hetkel. Kallasin möksi kaussi ja vehklesin vana hea vispliga. Krt, oleks siis võind kirjas olla, mitu aastat läheb, enne kui munad vahustuvad,onju. Aga ei. Minu kättemaksutund saabus koos nõukogude olme näitusega Rotermannis, kuhu ma selle Armaviri pidulikult viisin, koos kasutusjuhendiga ja puha. Puhka rahus, vene ime!
Ja jõuamegi järeldusele, et mitte kuskil ei tehta tõesti toimivaid ja perenaisele abiks köögikombaine.
tead, proovisin pärsat siinset hala.
sai küll, ehkki tuli sinist suitsu. suitsu tuli seks et pill kannatab kuussada grammi (jube loogiline on siis uhkeldada kolmeliitrise mahutiga eksole), aga mul läks ainuüksi piima ja munaga see mõõt lõhki, lisaks jahu ju. aga tulemus isegi kerkis pärast. ja pill jäi ka ellu.
aga nüüdseks on selgunud, et lisaks väikestele kogustele pärmitaina teos (mida ma pole teinud) on see asi hindamatu riivija, viilutaja, pulgataja ja tsitrusepress. aga mahlapress (ERITI mahlapress), "veski" ja "lõikur" võivad minu pärast kapis edasi ruumi võtta. õnneks ruumi on. ainus okas, et nende funktsioonidega masina oleks saanud poole vähema raha eest...
Siin loetu põhjal tuleb tõdeda, et vene imed olid hoolimata lünklikust funktsioneerimisest siiski vastupidajad ja kasutajale mingeid gramme ega koguseid ei dikteerinud :D Sellegipoolest võiks mõni massinvärk olla ka sihuke, et iga jupp leiaks kasutust ega peaks passima, kus on mõni muuseum, mis kasutu kraami vastu võtaks.
Post a Comment