kuhu asjad kaovad

neli aastat tagasi käisid meil murdvärdjad ja viisid ära terve kuhja väärt kraami. politsei aimas, kes see ahv võis olla, korraldas juba mõne päeva pärast haarangu ja läbiotsimise ahvi hallataval pinnal. paraku oli ahv juba kraami vedelaks teinud, leiti vaid üks raadiosaatja. tema õnnetuseks oli käbi sellele noaga oma nime seljale kraapinud. aga kuna ahv ei olnud loll, ütles ta politseile, et sai selle saatja kuskilt mingi vova käest, vovat ta ei tunne ja telefoninumbrit ei tea jne jnt, mistõttu poldnud kuskilt kinni hakata, et ahvi karistada või panna väärt kraami hüvitama. nii et mõne aja pärast sain kirja: pole asitõendeid, pole kahtlusaluseid, menetlus lõpetatud.

sestpeale olen iga aasta ikka uurijaga jutu üles võtnud, et ei tea mis me raadiosaatjast on saanud, see jäi ju politsei kätte. alul räägiti, et see on asitõend. seejärel, kui meie asi lõpetatud sai, väideti, et see on asitõend ühes teises asjas ja too läheb just kohtusse, nii et varsti saame tagasi. et helistavad meile pärast jaanipäeva (oli kena maikuupäev). siis jäi aastake vahele, pärast JÄRGMIST jaanipäeva helistasin ise. lubati tagasi helistada. nüüd enne jaani helistasin jälle ja sain teada, et ühtegi paberit meie seadme asitõendite lattu andmiseks pole olemas ja keegi ei tea sellest midagi. proua uurija lubas siiski laomeestelt veel küsida ja otsida ja peagi meilida. olgu öeldud, et see oli kahe nädala eest ja mingit meili pole tulnud. äkki pärast jaani...