kassipööriõhtu

see on ikka ulme, kui keeruliseks saab elu minna.
no planeerid väikse motokokkutuleku ja väikse matka. ossajeekim, kus on püherdamist!
kaks võlusõna: uudne tsikkel ja kass.

• kõigepealt keevitab käbi rattale kohvriraamid.
• siis sebib kohvrid.
• siis joodab kaks ööd sidevahendeid. kaks, sest esimese järel oli ikka putsis ja kontseptsioon tuli ümber teha.
• sina teed samal ajal nimekirju asjadest, mis tuleb kaasa pakkida.
• ja koostad ajakava, kes millal kuhu kellele millega lapse viib, millal enne seda pakitakse ja kuidas kustkaudu ära sõidetakse.
• ja üritad meenutada, mis sul tsikliga pikamaasõitudel tavaliselt seljas on olnud. (matkal käisid viimati kolme aasta eest, kokkutulekul ka. vähemalt niimoodi päriselt.)
• ja korrutad selle kahega, sest plaanid K saba peale võtta ja tal oma varustust veel pole. õnneks on käbi kama ripakil.
• siis ajad linna pealt paagikoti välja, sest on põhjust kaotada usk eesti motokaubandusvõrku.
• siis teed koosoleku veendumaks, kas kõik on olemas, kas sa oskad kohvreid külge panna ja avada, tsiklit manööverdada või GPS-i kasutada. seda viimast, tõsi, lihtsalt sellepärast, et kui masin majas, siis mis ta niisama seisab, las sõidab ka kaasa. (tekib ka küsimus, mis värvi on kompassil põhjanool...)
• koosoleku raames on artur su tassist joonud (sinu lahkel pealtvaatamisel) umbkaudu ligi detsiliitri rohelist teed suhkruga - ilmselt sealt võiks otsida järgnenud koerapöörituurile selgitust.
• kiljuva koerapööri kõrvale, et laps ikka täiega kokku jooksutada, on tuba täis jube põnevaid asju: käbi harutab elutoas kiivreid ja juhtmeid, emps inventuurib magamistoas K-ga matkavarustust. juba lebomatt on nii põnev asi et kuku või pikali, kotitäiest kinnastest rääkimata.
• pöör kulmineerub valju kisa ja mittemidagitehatahtmisega söögilauas (K vihjab kondoomireklaamile ja manitseb, et pidanuks ikka varem mõtlema),
• mis omakorda kulmineerub potitäie külmkapist võetud ühepajatoiduga lapse nina ees (tagliatelle eilase koduse pestoga ei kõlba, isegi kui hapukoort peale pannakse), kust tal on voli ise meelepärane menüü endale sisse kühveldada. läheb liha, herned ja kartul, oad ja kapsad sorditakse välja või söödetakse emale. peaasi, et laps ei nuta!
• jätkub tohuvabohu mõlemas toas selle vahega, et laps on rahulik. rahulikult pakib ta kõik kõrvale pandud kotid uuest lahti, tassib kindad ükshaaval laiali, kaotab ära kohvrite võtmed, joonistab täis matkapäeviku, konfiskeerib ravimid ja kallistab magamiskotte.
• vahepeal paneb ta käbilt pihta ühe raadiosaatja, toksib pisut nuppe ja tõstab kõrva äärde. ühe käega seda seal hoides marsib ta kööki, võtab teisega külmarist hapukoorepaki ja asub sealt otsast koort välja imema. poole paki juures teeb käbi ettepaneku koor päästa, aga keegi ei julge.
• kas ma pean mainima, et selle kõige juures puudub sul igasugune ülevaade asjade üldisest seisust ja tegevusplaan edasiseks, sa ei tea, mis on pakitud ja mida sul üldse vaja läheb ja keegi ei vaheta lapsel mähkmeid? õhtu lõpuks istud temaga 20 minutit potil ja vaatad tsiklipoe kataloogi, aga potti ei tule ikkagi midagi.

eesriie.