hakkan mõistma
nõudepesumasin on mind meie kooselatud nädala jooksul pannud rõõmust ohkama iga kord, kui sinna nõusid panen ning uuesti ja eriti põhjalikult, kui nad sealt välja võtan. et siit edasi saab elu ainult paremaks minna, oli selge juba siis, kui see kast majja tuli. ehkki järgnenud kümme tundi oli nussi rohkem kui viieka jagu.
täna sain aga aru selle masina päris mõttest. kui sa oled teinud imemaitsva roa (kaks potti, kaks ahjuvormi ja nipet-näpet riistu), oled selle koos oma perega keresse nautinud (kolm taldrikut ja nipet-näpet riistu) ning sisse hinganud Elu Komplimendi (Mees, Kes Paneb Isegi Verivorstile Ketšupit, sõi esimest korda elus su pastat ilma omaloominguliste lisanditeta ja võttis juurdegi!), siis võid sa pärast toidu nautimist laduda kõik selle jama masinasse ja vajutada nuppu. selle asemel, et veel tunnike kööki rookida või jätta see kõik vedelema ja hommikul poolteist tundi rookida või kakelda ketšupimehega, kes peaks rookima (see muidugi hävitaks äsja sissehingatu väärtuse hoobilt).
niisiis, nõudepesumasina tõeline kvintessents: sa saad nautida kokkamist, mis kulmineerub veelgi nauditavama hea toiduga, ja see jääbki kulminatsiooniks. pärast head toitu võidki päriselt puhta südametunnistusega, veiniklaas näpus, punasele diivanile istuda, meenutades köögist ainult kõike seda nauditavat!
4 comments:
ota nõudepesumasina abil teed sa paremini süüa? või on ketšup alla käinud? võibolla on mehel ajukasvaja, siis muutuvad ka siuksed harjumused.
hmm...
kui mees teeb nendest jahutraatidest süüa on need makaroonid. kui keegi teine on need pasta.
nõudepesumasina abil saab söök raudselt parem. mul küll. muidu teeks ainult salati. saaks 1 mitterasvase nõuga hakkama.
ma olen ka veendunud, et mu elu on nõudepesumasinaga suisa õnnelik. ma tahaks kirjutada sellele inimesele, kes ta leiutas ja teda isiklikult tänada.
ma enne oleks öelnud, et söök nüüd vaevalt maitsvam saab või mina vaervalt paremaks kokaks üleöö sain, ja panustanud ajukasvajale. sest et Ketšupimees haaras varemalt punase pudeli järele juba siis, kui nägi kausis makakaid (loe: pastat). seekord mitte.
aga nüüd pärast suurejaväikese kommentaari hakkan kahtlema. võibolla on ta siiski terve. mitte et ma muidu salatit teeks. ei, sellepärast mul oligi seda masinat vaja, et ma tegin ikka väga nõuderohkelt süüa ja pärast sööki oli tõeline hiina piin seda kõike puhtaks ja korda seada. veekulust rääkimata.
aga loomulikult tead sa juba kõike seda korraldades, et ei pea mitte üht pisikest lusikatki ise pesema, ja loed kausse ainult nii palju, et kõik korraga ikka masinasse ära mahuks.
ja see nauding nõude mittepesemise etteteadmisest annab kindlasti toidule hoopis teise hõngu ja meki. mis, ilmselgelt, paistab juba pastakausist elutuppa välja.
Post a Comment