sind metsast tuppa tuuakse

käisime siis eile kuuske toomas. minul metsa pole ja mina pole üldse oma elus veel kordagi iseseisvalt kuuske tuppa toonud. ma selle põneviku esimese osa kui võibolla kompromiteeriva jätan kõrvale, aga teine osa oli selline, et sõitsime kuusalu taga metsavaheteedel ja otsisime riigimetsa silte. onu samal ajal otsis kodus rmk lehelt, kus need riigimetsad seal siis täpselt on kah. kusagil pidid suured lahmakad olema, aga jube raske oli välja selgitada, kus täpselt. lõpuks otsustasime, et vot siin on, ehkki märke-silte ikka polnud, astusime autost välja ja sumpasime metsa. saagisime ühe mastimänni kaissu kasvanud kuusepoisi maha ja kui selle auto juurde olime vedanud, lähenes meile hirmuäratavalt suur patrol. tirisin kassi kelgu teelt eest, ehkki olin kindel, et see on metsa omanik meie motiivide järele pärimas. lausestasin peas juba olukorra ("noh me maksime riigimetsakuuse eest ja siis eksisime ära ja siis oletasime, et siin ongi riigimets, palun vabandust, kui ei ole, aga tulge siis vaadake, me võtsime sellise kuuse, mis niikuinii varem või hiljem oleks metsale jalgu või vastupidi jäänud..."), aga nad sõitsid mööda. imelugu. noh, käänasime kuuse autosse, tegime natuke kassile kelgurallit (jaa, seal oli paks lumi maas) ja tulime koju. vahele ei jäänud ja siiamaani ei tea, kas see siis nüüd oli aus kaup riigimetsast või võtsime pärast riigimetsale maksmist kellegi erakuuse. loodetavasti polnud ta lastega seda juunikuus jõuluks välja valinud, et siis tund pärast meid sellele järele tulla ja näputäis saepuru eest leida...