uudiseid talveune seest
kes teab, võibolla hakkabki nüüd nii olema. ma elan nagu mingis mustas augus. asju juhtub küll, aga ma ei oska või viitsi või suuda või taha neist kirjutada. isegi naljakaid ja häid asju tuleb ette, mis vääriksid, aga...
aga mis tuju sa tahad, kui nohud ja köhad ründavad lakkamatult nii mind kui arturit?
või kui mujal eestis on kelguilm, ainult meil siin värdjalik must maa?
või kui leivajuuretis mu käes muudkui sureb, ükskõik kui vägeva mullitava purgitäie ma kusagilt hangin?
või kui artur hakkas täitsa iseseisvalt uinuma, aga siis tuli aastavahetus ja ta oli neli päeva mujal ja nüüd toimub see ainult suure kisa saatel?
või kui nõudepesumasin ei pese potte täitsa puhtaks?
või kui arvutil üks klahv ei tööta ja nüüd tal on mingid tõrked ka ülesbuutimisel?
noh, täna ajasin lapse lasteaeda hoolimata igiköhast. sest et mina lihtsalt ei funktsioneeri, kui ma ei saa oma hummikuund. magasin 11-ni ja natuke on juba parem - näete, kirjutan! öösel ründasin teda unepealt sooja hanerasva ja villase salliga. eks saame imet näha. selgus, et ma olen seda hanerasva asja poolikult teinud - määrind küll sooja rasvaga, aga mitte villa sisse mässinud. iseasi, kuidas on võimalik rinda sisse mässida. villane sall küll, aga käed jäävad ju ette.
noh, kelguilma saime jõulukuuske tuues ja nüüd aastavahetusel lausa neli päeva. meil on selline kena traditsioon sõpradega veeta aastavahetus kusagil tsivilisatsiooni taga metsas. neli päeva ahjupuude tassimist, lauamänge, veini ja uudistepuudust. too aasta, kui artur sündis, jäi mul vahele, aga ikka viimsaed 6-7 aastat muidu on nii tulnud ja vist alati paksu lume ja siivsate miinuskraadide toel. üks aasta oli väljas -20 või -25 kraadi ja õues plastpokaalidesse valatud šampus muutus süldiks enne kui sa klaasi huulile tõstsid! tänavusest šampusest me keegi eriti rääkida ei taha, aga talve oli küll! (idavirumaal, kui kedagi huvitab.)
noh, juuretisega teeme nüüd inimkatseid, viies seda erinevate inimeste juurde. kas on asi juuretises, on alanud sitt leiva-aasta või olen ma leiva jaoks liiga kuri? esimene kuivas mul kappi ära, tõin tartust emalt uue. too oli kojusõidu ajal autos kaane all ja ei mullitanud minul kodus üldse nii hästi kui emal, aga natuke ikka. siis teatas K, et tema isa olevat unustanud juuretise kõrvale panna ja andsin oma jao talle. see olevat surnud. siis helistasin krt 10-le, kellel ka polevat. aga meil on üks naabermaja tädi siin, tollel parasjagu mullitavat. tuligi siis eila krt 10 mulle läbi miinuskraadide sooja purgiga ukse taha. ainult et kaas oli leivapojale kõvasti peale keeratud. päästsin teise kiirelt ja panin veel õhtul käima. radika kõrvale. mitu tundi hiljem oli kauss külm ja juuretis täitsa vait. peab ikka palju kurjust olema, kui selline mees paari tunniga siin sureb! AGA äkki suri miinuskraadide ehmatusse (ta oli ikka soojem kui kehatemperatuur, kui korraks õue läks) või purgis õhupuudusse... noh, viisin nüüd jahu krt 10-le, testime tema kurjust. aga kui temal ka ei tööta, on kuri ilmselt hoopis naaber, kes andis meile surnud juuretise. sealne peremees arvas, et peaks juuretise viima mõne hästi kurja inimese juurde koolitusele. siis saab seda pärast reklaamida kui eriti treenitud juuretist. ehkki ilmselt kui minu, ometi ju lahke inimese juures, suri juuretis paari tunniga, siis eriti kurja juures heidab vaeneke hinge juba maja nähes. et tuleks viia lahke inimese juurde, kes siis tasapisi kurjaks muutub. kuidas aga importida lahke kotta natukesehaaval kurjust, ei mõelnud me veel välja.
noh, arturit saab ilmselt üksi uinma treenida. mis on siiski üks kepp ja nuss ja hullumaja puffet, sest nüüd tuleb seda TREENIDA. nädala eest see TOIMIS. ta lihtsalt oli selleks valmis ja ma tabasin selle ära ja jätsin ta üksi uinuma, magamistoa uks lahti ja telekas vaikselt mängimas. vahel hüüdis appi, kui oli vaja tekki kohendada, a uinus kenasti. sel nädalal kisab, kui toast lahkun. muidugi võib ka alla anda ja naasta pikutan-ta-kõrval-kuni-uinub-siis-hiilin-minema juurde, aga kasvatuslikult oleks see rumal, sest ta mäletaks oma võitu väga hästi ja iseseisvalt uinumisele poleks lootust ilmselt järgneva aasta või poole jooksul.
noh, nõudepesumasinat aitab, kui neid potte enne pesu mitte masinasse kuivama jätta, vaid masina täitumist oodates natuke leotada-loputada. mida ma küll eile tegin, aga ikka on natuke kuivand jama potipõhja jäänud. see on sama närviajav kui pesumasinast väljuv puhas pesu, mis kaetud pabertaskuräti pudemetega. ma vahepeal mingi paar nädalat jutti ainult sellist pesu leidsingi masinast. meeleheitel koduperenaise närvikava tõsine test. a ei pannud nööri kaela!
ja üks legotükk kadus ka aastavahetusepeol ära. sellele eelnes tegelt ka hea uudis: ma sain tolle kätte. lakkuge panni, taani logistikud!
aga vot mis arvutit aitab, seda ma veel ei tea.
8 comments:
isand ploomil, kes uinus kevadest poole suveni üksi nagu miska, oli ka vahepeal tagasilöögiperiood. kestis täpselt selle hetkeni, kui mina mõtsin, et nüüd küll niiviisi enam ei jõua kuidagi. ja siis läks prõksti üle. nüüd uinub jälle kui pringel. teinekord tasuks ilmselt kannatuse piiril pisut rutem kätte lasta jõuda, ma loll ootasin ikka paar kuud. vast nüüd vähemalt elan kaua.
Tee uus juuretis nii:
Võta käär-kaks oma vana leiba, pudista leigesse vette (0,5 klaasi), kata rätiga ja jäta sooja kohta 24-36 tunniks. Aja see märg löga läbi sõela ja lisa lusikatäis rukkijahu. Saad umbes I kergituse paksuse olluse (kui on kuivem, lisa natuke vett). Jäta veel sooja käärima - umbes 12 tunniga peaks mullitama. See ongi uus hea juuretis, mida võid kasutada kohe või panna külma hoiule.
Ma tahtsin ka "lohutada", et see üksi magamajäämine võib üle minna ka vahepealse keskkonna muutusetagi. Meilgi ühest heast päevast lihtsalt hakkas ise jääma ja ühel teisel päeval enam ei jäänud, tee või tina. Itsitab ainult ja ei lase õel ka magama jääda. Ehk uue aasta rutiin ikka taastab endise olukorra.
Kas sul nõudepesumasinal 70- kraadist programmi pole? Meil on kuivanud nõude puhul see alati aidanud. Isegi sellised potid teeb puhtaks, mis lühema programmiga on mustaks jäänud ja kuivatus on selle mustuse eemaldamatuks kitiks muutnud.
on küll, aga kuna enamasti on klaase ka hulgas, pesen nö tavaprogrammiga. tegelt peaks siis ilmselt klaasid koguma eraldipesuks kokku ja üldse tolle 35-se klaasiprogrammiga tegema, ja potid omakorda 70-ga. mitte kõik 55-ga nagu mina. lõppude lõpuks maksin ma masina eest ju 2500 krooni rohkem just selleks, et oleks klaasiprogramm eraldi! olen edaspidi siis korralikum.
kassi une osas loodame parimat. ma saan aru, et pole vaja siin majarahvast piinata tema üksijätmisega ettekäändel "aga ta ju oskas!", võib ikka alla anda ja seal pikutada, ta ei hakka seda ära kasutama ja vajalik oskus naaseb.
Ehh, sain ka targemaks. Ma enamasti lasen ka kõik ühega ja kui vaja, siis kõik 70 kraadiga. Ei tulnud selle pealegi, et klaasid tuleks eraldi panna. Sinu jutu peale hakkasin vaatama ja meil ka klaasipesu eraldi (45 kraadi). Huvitav mis jäädava kahju ma oma klaasidele nüüd teinud olen :P Ilmselt oleks viimane aeg RTFM teha :)
Muuseas meil peale kahenädalast pausi oli eile jälle see päev, mil poiss ise magama jäi. Käis mitu korda uksevahelt piilumas ja 'iadööd' hüüdmas, me muudkui soovitasime magama minna ja lõpuks läkski, teki tõmbas ka endale kenasti peale. Ehk siis võib tõesti sama järsku tagasi tulla see oskus.
noh et sul kergem hakkaks ja sinu elu ilusam tunduks, siis võin mainida, et leevike, kes saab veebruaris neli, pole veel õhtul kunagi ise magama jäänud. ikka loeme raamatut ja pikutame juures. lasteaias vist jääb, aga ei, seal ju ka loevad ja isegi silitavad ja paitavad. kuna ta arvab, et on üks meie seast, siis ta ei kujutaks vist ettegi, et meie jääme alla telkut vaatama ja tema läheb magama. ta küsiks kohe, et mis heapärast tema magama peab, kui teised alles üleval. õnneks siiski kogu fahmiil ei pea minema temaga üles, piisab ühest. kahjuks tavaliselt minust. ma usun, et ta tuleks lihtsalt voodist välja ja hakkaks mängima, kui üksi uinuma jäetaks. magamine tundub talle täiesti mõttetu tegevus ja ta on seda ka pidevalt maininud. õnneks ei hakka ta mittemagamisest jonnima.
raskel hetkel on mulle toeks kaks uurimust. esiteks, et intelligentsemad lapsed vajavad ööpäevas vähem und ja teiseks, et stressivabad lapsed ei armasta magada, kuna neil on niigi tore elu ja magamine on puhas ajaraisk. stressis lapsed seevastu lähevad hea meelega magama, kuna näevad unes head väljapääsu.
eks ma annan endale aru, et need on ilmselt mõlemad mõne minusarnase saatusega ema väljamõeldised.
aga jah, mu alla neljane magab ööpäevas vähem kui mina hetkel rasedana.
ehk sul hakkas rõõmsam.
ja nõudepesumasinat meil pole.
ja juuretis läheb ka pidevalt käest ära. nüüd mul küpsetab üldse ämm leiba ja annab meile nädalas pätsikese. ma väsisin sellest tegevusest ära.
ja mul pole mitmeid aastaid olnud "nelja vaba päeva". ei aastavahetusel ega ka suvel. mu laps on minust eemal olnud kokku alla 10 öö elu jooksul. ja varsti tuleb uus...
aga ma ei kurda, ma noorena möllasin liigagi palju klubides ja matkadel.
see kõik oli sulle lohutuseks.
Hoolimata sellest, et Sa oled võib-olla vastupidisel arvamusel, ei ole lastel tavaks üksi uinuda ja seda ei maksa ka eeldada. Ja ehkki väidetavalt kestab see trall lapse abiellumiseni või vähemalt kooliminekuni, ei ole see siiski nii.
Ja valik on ikkagi Sinu, ootad järgmist sobivat hetke või kräunutad kassi...
Sa oled väga tubli ja kõike lapsega seonduvat alati õigesti teha tahtnud, äkki oed sellest tublidusest ära väsinud?
noh, tegelt ma ei ole veendunud, et lapsed peavad üksi uinuma. uskusin hundi juttu ja tegin ükskord ammu isegi unekooli. pool õhtut. see on ainus asi, mis ma teisiti teeks, kui saaksin kassikasvatusega otsast alata. jätaks tolle õhtu tavaliseks.
aga ma lihtsalt jõudsin paari päevaga ära harjuda ja vaimustuda sellest suurepärasest uuendusest. seekord toimus see ilma mingi sunni või koolita, ma läksin vist pissile ja tema jäi üksi magamistuppa, sest käbi polnud, ja kuidagi nii ta läks. ei nuttu, ei seletamist, ei kooli, ei võõrutamist. muidugi arvasin, et nüüd jääbki nii :)
aga noh, nüüd me oleme tagasi tema kõrval pikutamise juures ja ootame lihtsalt uut sellist isejuhtumist.
see une ja stressi jutt pole ilmselt päris vettpidav, sest artur magab algusest peale päeval hirmpalju tunde. siiski ei saa öelda, et ta oleks laps, kes meeleldi magama läheks või hõlpsalt uinuks. oo ei! aga kui juba uinub, siis tõmbab praegugi kolm ja rohkem tundi. nii et vastavalt soovile mõelda, et minu lapsel stressi pole (kuidas siis veel!) ja no tegelt ka oma elukogemusest lähtuvalt võtan uskuda, et kes meeleldi kotile kobib, võib ju stressis olla, aga unetundide HULK on individuaalne vajadus. ma isisklikult vajan muudest rohkem veel hommikupoolset und.
aga tublidusest olen ma väsinud küll, tuleb tunnistada. tänan taevast lasteaia eest. ja no millal makstakse memme vaev?! eile arvasin et olen tubli ja lähen lapsega õue lumme hullama. 20 minutit kisa ja vaidlemist ja tüli on ju enne seda, sest laps kordamääda tahab ja ei taha õue minna. või tahab õue, aga ei taha riideid. siis on nõus riietega, aga ei taha issi süles riietuda. tule taevas appi, ma olen väsind kaugelt enne õuejõudmist! aga no pidasin vastu ja läksime ja muidugi oli tore.
Post a Comment