elus.

pärast kolmenädalast peavalu sain teada, et põhimõtteliselt on mul sünnitusjärgne depressioon. see arvutati välja lihtsa valemiga viiekuune laps + stress = seesamunegi. ja seesamunegi on pööranud mu füüsiline keha iseendaga tülli. kilpnääre läinud hullama. väljastpoolt on kena, kaal muudkui langeb näiteks. aga seestpoolt õõnestab ta iseennast ja nii kena enam pole. süda peksab, õhku pole, jaksu pole, pea muudkui valutab. jood keelati ära, rohtu kästi asemele võtta. tänu taevale, vähemalt esialgu ei sega see kõik uru toitmist.

selline lugu siis.