ravi

mul pole viimasel ajal - kui järele mõelda, siis umbes aasta aega - eriti ülevaadet, mis köögis toimub. kuna pere toitlustamine on siiski minu õlul, olen ma seda kuidagi "ah teeme midagi" stiilis lahendanud. mulle tundub, et me oleme söönud kas kartulit hakklihakastmega, järgmisel päeval praekartulit peekoni ja munaga, või siis makarone munaga. vahel pannkooke ja vahel poe tainast kaneelisaiu. ja noh, hommikuti putru, see on vähemalt alati olemas.

nüüd oli nii, et käbi oli kodus ja artur oli kodust ära. ma tegin süüa! ja siis eile tegin külakosti! ja täna tegin ka süüa! nii hea on!

aga homme läheb käbi tagasi tööle ja ma ei tea, edasi vist ikkagi kartul ja makaron, sest kõigi nende asjade tegemise käigus pidi keegi kas uru tuju üleval hoidma või söögiga tegelema, kui uru tuju ikkagi mind nõudis...