mullu sui ja nüüd novembris

mullu sui teatas rmk, et tegi ühelt eesti rannikult teisele ulatuva matkatee. ma teadsin kohe, et pean sinna minema. aga vot ei õnnestunud kuidagi. ja mitte et ma enne oleks tohutult matkaradasid mõõtnud - tunnistan ausalt, et mind hakkas seljakotiga metsa meelitama konkreetselt see uudis.

tänavu suvel viisin üks hetk hulga raha matkapoodi koti ja muu varustuse eest. kodus pakkisin õhinal kokku ja läksime. plaan oli nädalaks, aga käbi põlv reetis meid ja pidime piirduma ühe päeva ja ca 30 kilumeetriga. kaks päeva hiljem esitles RMK juba teist ja veel pikemat rada. kuna me jalgsimatka plaan oli lörris, käisime autoga uur raja avapeol, aga matkaplaane tegin edasi "väikesel" rajal, sest enne tuleks ikka vana asi ära lõpetada kui uus ette võtta ju. aga käidud oli 370-st ainult 30 km.

aeg läks edasi ja kott sügeles nurgas. ähvardas juba öökülmadegagi. aga kui mul sünnipäev tuli, otsustasin, et ei pea maikuud ootama - otsisin öömaja, mis jääb täpselt raja äärde, kutsusin külalised ühele lõkkekohale majast 14 km eemal, pakkusin neile priimusel tehtud pannkooke ja ütlesin, et sauna, pidu ja öömaja saab 14 km kaugusel. niisiis said matkata mitte ainult mina, vaid veel hulk inimesi. põsed õhetasid kõigil ja kolme kilomeetri jagu osalenud alakad avaldasid hiljem soovi, et nemad tahavad ka endale sellist sünnipäeva. nüüd oli mul käidud juba 44 km matkateest, ehkki üksteisest eemal asuvad lõigud.

ports daame mu sünnipäeval leidis selle mõtte olema hea, ühtlasi veendusime, et ehkki pimedaks läheb vara, pole novembril häda midagi. seljakott sügeles, idee ei läinud peast. niisiis õhutasin daame hiljem takka, et mindagu! otsisime välja sobiva pikkusega lõigud ja korraldasime ära. kolm daami ja üks kokk. kaks autot. ühega sõidame matka lõpp-punkti, siis kolime kogu kamba teise autosse ja sõidame matka alguspunkti. sealt hakkame astuma. teele peab jääma üks ööbimine. teise päeva õhtul jõuame auto juurde, mis viib meid tagasi teise (või oli see esimene?) auto juurde ja kõik sõidavad ruilasse sauna.

täpselt nii kõik läkski. kokkulepitud päeval sikutasid daamid oma ridikülid selga, kinnitasid rihmad ja sukeldusid videvikku. kokk veerel jalgrattal kaasa. nautisime hämarat mudateed, kus võinuks olla palju sääski, aga polnud ühtegi. riputasime end lampe ja helkureid täis ja jooksime üle kottpimeda peterburi maantee. mõõtsime kottpimedat viru raba, kus lambiga vaadates olid puud heledad ja laukad mustad, aga ilma lambita vaadates, kui silm viis minutit harjuda sai, oli vastupidi - muud mustad, laukad heledad. otsisime matkatee märke taskulambivihkudega männimetsades okkateedel, liigutasime paljaid varbaid koka tehtud suure kuuma lõkke ääres, võrdlesime ridiküle ja kiitlesime villase magamisvarustusega, magasime kosutava ilu-une ja jätkasime kõike seda hommikul ka päevavalguses. imetlesime ürgorge ja ületasime jõgesid, kastsime matkasaapaid koske ja tegime valges samblas lu… samblaingleid. kokk veeres rattaga kaasa ja oli oma ülesannete kõrgusel kuni nõudepesuni välja. daamid jäävad ka metsas daamideks!

tänaseks on daamid õnnelikult metsast väljas. oli pime ja müstiline, niiske ja päikeseline, lõkkekuum ja priimusetoitev. läheks kohe tagasi! mõtteid ja plaane juba on. kokku läbitud ca 67 km.