lõpp hea, kõik hea

noh, läksin mina siis Brõnni juurde. tema kättesaamiseks tuli nihutada veel kaht tsiklit. ja siis tagumisest nurgast tema võlja nökerdada. (muidugi pidi Käbi oma 1,5 käega tegema kõike, mille tegemist ma füüsiliselt või kõva kisaga ei takistanud.)

vaikus.

no ei ole enam kolinat.

ühtegi pidi liigutades ei ole ühtegi paha häält.

ma mõtlesin sellele. täna ja eile ja veel mitmel päeval. et kõige parem, mis saab juhtuda, on see, et ma kurdan muret mõnele asjatundjale ja see ütleb sõbralikult, et nojah, eks vaatame siis seda asja. ja siis ta tuleb kohale ja siis polegi midagi viga ja siis on hästi piinlik. aga parem olgu piinlik kui Brõnn haige!

no viisaka inimesena üritasin Kaurile veel helistada, et ta ei tuleks. aga ma olin ta numbri valesti üles kirjutanud (jah! just!) ja siis ta oli juba kohal. ja ütles, et ilmselt starter, ma ei saanudki aru, kas tuli taha või ei tulnud taha või jäi taha, aga no igatahes see koos mingi siduri aktsiooni või aktsioonitusega tegidki kolinat ja see pole hullu midagi ja kawad vahel teevad nii.

nii et kogu häda põhjus oli starteri vigurdamine featuring mari paranoia.

tänan pöialde hoidjaid. nüüd võite lahti lasta. teist oli kasu, ja mitte vähe!