üks vana võlg

kõik algas eksole siin:

Tegelikult teed pärast Paslepat alles algavad. Poolsaaretäis teedevõrku keset metsi, talusid ja suvehäärbereid ilma ühegi sildita. Leiame tõenäoliselt kaks Mandri-Eesti kõige läänepoolsemat koera ja oleme valmis helistama aednikule, kelle number on ta teenuse reklaamil mingil teadetetahvlil. Aga siis läheme pisut tagasi – eelmise talu hoovis oli see Siks, kes meist paar ristmikku tagasi mööda peedistas. Tuututame pisut aia taga ja saame uksest välja onu, kes ütleb, et me pidanuks tolsamal ristil, kus enne kohtusime, teist teed pidi sõitma. See tee viibki otse neemele, väidab ta kindlalt. Lähme enesekindlalt tagasi. Tee on kohutavalt pikk ja käändub häärberite vahel, kusagil pole autotki ega hingelistki. Murud, samas, niidetud.

Lõpuks tervitab meid mändide vahel valgetest tellistest monstrum, sarnaselt purekkarile. Huilgame võidukalt: ära tegime! Nagu äärepunktides tavaks saanud, koorib Mari end kiiresti paljaks.

Pikapeale me ekstaas lahtub, sest silmapiir pole nii avar, kui arvanuks. Tundub justkui, et oleme lahesopi sisekaldal, kahe neeme vahel. Jääme mõttesse
/---/
Alari siseneb mu parooliga emti surfporti ja üritab meid positsioneerida:
„Sa seisad keset lahte.“
„Ei seisa!“
„Seisad küll! Oo, sul on siin mingi sõber ka. 56... kes see on?“
„Kitty.“
„Oh nii lahe, oota ma vaatan, kus ta on. Teenus tasuline, kas jätkan?“
„Ära jätka, ma tean, kus ta on. Ta seisab täpselt minu kõrval.“
„Oh nii lahe! Kitty seisab täpselt sinu kõrval keset lahte!“
Leiame, et me tegime kõik, mis suutsime: kui kaardil on üks tee ja metsas kümme, pole ühtki silti, aga on üks mees, kes ütleb, et see on õige tee, siis me oleme Mandri-Eesti kõige läänepoolsemas tipus!"

nädala eest saatsin kittyle austraaliamaale sellise kirja:

järgneb pikem geograafiatund
Mari Öö to Kitty
võtsime täna mootorratta ja tulime saaremaale.
mõtlesin, et homme tagasiteel võiks sealt paslepa tagant metsast läbi sõita ja gepsuga selle va läänetipu üles otsida. väike, aga põhjalik surf annab teada seda, et:

1) läänetipu koordinaadid on 23°24'28" ip - http://narva.ut.ee/estica/est/loodus/asend.html

2) maa-ameti kaardiserverist asja uurides selgub, et see 28'' polegi niiväga läänes, vaid selle ramsi neeme, mis suundub PÕHJA, tipus. ja SEE on tõesti see koht, kuhu too onu meid saatis ja me pilti tegime ja mida läänetipuna võtsime.

3) ramsi neemel on aga ka läände turritav tipuke, mille koordinaadid on küll 23 kraadi ja 24 minutit, aga ainult 15 sekundit. ja see on see koht, kuhu me olime teel, kui onult nõu küsisime.

4) käbi ja saarlane pakkusid, et kaart on kaart, aga maakera on ümmargune. nentisin, et me oleme jah väga põhjas. ja leidsin, et see peaks just vastupidiselt mõjuma ju - paberil põhjapoolne kaardub gloobusel ITTA, mis tähendab, et too 15-sekundine läände turritav punkt on siiski TEGELIK mandri-eesti läänepunkt, mitte see, mida soovitab anto raukas ja kus meie käisime. ja me olime isegi õigel teel!
/ma seda gloobusekaardumist täna enam niimoodi vist ei vaata, kui nädala eest kirjutasin, aga see ei muuda muid fakte./

5) võtsime asja kontrollimiseks ette ensv kaardi ene kaartidest ja vaatasime meridiaanid üle. tõesti, me räägime IDApikkusest, mis tähendab, et mida ida poole, seda suuremaks number läheb. mis tähendab, et 24 kraadi on ida pool kui 22 kraadi. mis tähendab, tõesti, et see ramsi neeme põhjatipp oma 23°24'28" ip-ga on ida pool kui maa-ameti satelliitfotolt paistev läände turritav nukike aadressiga 23°24'15" ip. 13 sekundit ida pool.

ergo:
me olime enne onuga rääkimist õigel teel.
me võtsime reaalselt vale punkti.
me võtsime raukase meelest õige punkti.

sellised põnevad arengud.

ö


eile lõpuks võtsime siiski gepsu ja käisime vaatasime asja üle. minu suureks rõõmus selgus, et me olime küll õigel TEEL ja panime ratta sinna, kuhu pidanuks, aga meie ise oma väikeste saabastatud jalgadega pidanuks tegema mõnesajameetrise matka mööda kivist liivaranda lõuna poole, kus see kõigekõigem läänetipp lausa kätte paistis. aga me ei teadnud. ja too, mida me neemeks pidasime, oli tegelikult hoopis vormsi. nii et faktiliselt jäi meil läänetipust puudujah 13 sekundit, mis oli väga väike maa, tee oli õige. võin öelda, et kuna me narva linnuse hoovi sisse ei viitsinud marssida, oli seal päris-päris idaäärepunktist vast rohkemgi puudu kui ramsi neemel lääneäärest.

nii et kõik on hästi, me matk siiski tegi kõik neli talle usaldatud ülesannet ära: põhi, lõuna, ida, lääs.