vaatas peeglist - ikka paks!
mullu samal ajal tutvustas K mulle maailma parimat brownies'e retsepti. see oli nii hea (ja lihtne), et ma panin selle endale külmkapi külge. ja tegin iga nädal. umbes nädalaks sellest jaguski, nii et põhimõtteliselt sõin ma paar kuud katkematult šokolaadi, võid ja suhkrut. hommikukohvi kõrvale kindasti tükk, enamikel päevadel ikka veel. ja kui siis samal ajal poolteist kuud jutti täitsa juhuslikult kõik trennid mingil põhjusel ära jäid, pidasin ma oma kehaga tõsiseid läbirääkimisi ja muidugi leidsin, et süüdi on number 30.
sel talvel paksuksminemise ohtu pole, sest hiir sööb kõik nigunii ise ära ja šokolaad on mulle keelatud, pangu ma külmarile mis tahes. nii et kõik on kontrolli all.
...aga ma avastasin beseed! nüüd tuleb kaks plaaditäit igal nädalavahetusel ja see on nii lihtne, et isegi retsepti pole külmikule vaja panna!
4 comments:
paluks paksule browniste retsepti!
ja ma luban, et uuel aastal hakkan jooksmas käima... ikka selleks, et saaks maiustada ilma piire pidamata :)
kunagi arturi blogis (postituse "rollercoaster" järel) ka keegi küsis ja siis kirjutasin. olgu siis mõlema blogi kommentaariumis:
ma küll soovitaksin oma noore tervisega mitte mängida, aga ise tead.
300 g magedat võid
300 g tumedat sokulaadi
5 suurt muna
450 g suhkrut
1 spl vaniljeekstrakti
200 g jahu
1 tl soola
ikka tahad?
ahi 180 kraadi peale.
määri 34x25x6cm ahjupann võiga.
sulata või ja sokulaad veevannil.
peksa munad, suhkur ja vanilje selliseks paksuks kreemiseks vahuks, mis katab lusika tagakülje.
kui sokulaad ja või on sulanud, peksa needki munasegu sisse.
sõelu hulka jahu ja sool ja peksa, kuni tainas on pehme ja ühtlane.
ei limpsi!
vala ühtlaselt vormi ja küta 20-25 minutit või seni, kuni kogu pealispinda katab helepruun krõbe kiht, millele on hakanud praod sisse murduma. see hiiglaslik brownie peaks mitte võbelema, aga jääma seest nätskeks.
jäta umbes 20 minutiks pannile jahtuma, enne kui suurteks ruutudeks lõikad.
mine trenni.
Ossaraks, lausa 300 g võid!! See juba tõotab keele alla viia :)
Jõulude ajal ju ikka võib?
aitähh!
kogu aeg võib! tähtis on pärast mitte loodust, vanust või geene süüdistada, vaid aru saada, et allavõtmiseks piisab mõneks ajaks sellest loobumisest.
Post a Comment