kingituste kiirabi... no pigem aeglane abi
ma olen ikka öelnud, et parimad kingid on need, mida on kahju kinkida. et pakkides on mõte et noh jätaks ikka endale ja otsiks talle midagi muud... ma ükskord isegi läksin hiljem poodi tagasi ja ostsingi endale ka sama asja.
ja kinke tuleb soetada sedamoodi, et kui asja näed ja tuleb mõte et "oh, see sobiks x-le või y-le nii hästi!" siis ostad/teedki ära. mitte niipidi, et "mis ma talle kingin mis ma talle kingin!?!?!?" ja siis ostad kaubamajast viimasel hetkel suvalise shampooni, paremal juhul kinkekomplekti. sellistele on ju suurelt peale kirjutatud "ma ei osanud sulle midagi kinkida ja poes täna enam muud ei olnud".
see nõu muidugi tänavusi viimase-hetke-paanitsejaid enam ei avita, aga kui te juba suvel hakkate lahtiste silmadega ringi vaatama, siis ongi jõuluks igale, kellele vaja, hea asi olemas. tõsi, nii võib juhtuda ka see, et kingi saavad mõned, kellele muidu polekski viitsind/raatsind/osand teha, aga täpselt õige asi jäi kuskil jalgu. mu kadunud ameerika-vanaonu ütles ikka et "näe, sellele on sinu nimi peale kirjutatud, võta endale!" ja vot just nii tulebki kinke valida.
PS nõrganärvilistele: jutt on üldine ja neid aastatevanuseid mõtteid pole algatanud ükski vähemalt viimasel ajal mulle tehtud kink. õnneks :)
No comments:
Post a Comment