ma ei teadnudki, et nad teavad. ma ei kujutle, kes veel teavad, et nad teavad, ja mis nad teha võivad.

ei tavai. nad helistavad ja ütlevad sulle, et su pangakaart kaotab varsti kehtivuse, aga ärgu sa muretsegu, sest uus ootab sind juba su kodu lähedal kontoris. väga mugav. lähed ja saad kätte ning topid kiiruga kõik kaasa antud paberid taskusse, sest artur ütleb kärus, et tal on palav. kihutad õue.
järgmisel päeval, kui tahad raha võtta, kakud paberipuntra lahti. leiad selle kollase isekopeeruva kaardi kasutamise lepingu ning paberi, mis räägib, et siin on Teie uus pangakaart, õppige pin kähku pähe ja koodiümbrik sööge ära, ärge öelge pini kellelegi, "ka mitte pangatöötajatele" ja kui kahtlustate, et keegi on selle teada saanud, muutke see otsekohe atm-is ära ja kui pole ühelegi võimalik külla minna, siis sulgege kaart, hoidke oma kaarti hoolikalt jne, terve a4 on õpetussõnu täis. tuhlad veel taskutes ja helistad siis klienditoele.
"tere, ma sain eile uue pangakaardi, aga pinkoodi ümbrikku mulle küll ei antud"
"kuidas nii? äkki siis sobib vana kaardi pin?"
"ahsoo. ee. no ma ei tea. kaardiga oli kaasas paber, mis siiski rääkis pini ümbrikust."
"ahsoo. ee. no ma ei tea. ah see on selline üldine jutt seal."
"no aga miks üldine jutt räägib ümbrikust ja selle hoolikast hävitamisest, kui ümbrikku üldse olemaski pole?"
"te ikka saite ümbriku?"
"ei ole ma mingit ümbrikku näinud"
"aga vana koodiga proovisite?"
"no kus ma siis proovisin, kui jutt käis hoopis ümbrikust, kus sees pin olema peaks"
"oodake palun"
-muusika-
"teate ma täpsustasin nüüd. seal peaks jah vana kaardi pin kehtima"

tähendab, ma peaksin nüüd oma pini ära vahetama, sest ma kahtlustan, et pangatöötajad teavad mu pini. ja siis kohe uuesti, sest ilmselgelt teavad nad siis kohe ka seda uut. ja siis kohe uuesti, sest ilmselgelt teavad nad siis kohe ka seda uut. ja siis kohe uuesti, sest ilmselgelt teavad nad siis kohe ka seda uut. ja siis kohe uuesti, sest