liigud!

ega too novembripäev, mil ma depoosse lihtsalt kümme tonni viisin ja tüki rohelist paberit vastu sain, põldki nii pidulik. järgmisel päeval olla käbi ratta bussi ajand, ülejärgmine päev tööle viind ja seal ta konutas. nii mulle räägiti. aeg-ajalt nägin oma silmaga, et konutas. ja mis siis?!

aga vot täna.

täna ma palkasin lapsehoidja, kimasin autoga kohale, tõmbasin uued kindad kätte ja kiivri pähe, kaapsasin paar korda valest kohast käiku otsida (20 000 km brõnnil!) ja sõitsin päris ise läbi terve linna! täitsa huvitav oli.

õhtul olid liigud ka, kogu pere oli kohal ja kui j sadulasse istus, imestas (solvav!), et "oi kui ilusad kellad sul on!"

"muidugi on mul ilusad kellad, sellepärast ma ta ju ostsin," õiendasin mina.

"minul on ka ilusad kellad," teatas kalor. pidas veel vajalikuks täpsustada, et mitte küll sellised valged, rohkem nagu sinised: "mul on radikad maha keeratud."

ja ehkki pooled olid roolis ja õues külm, sai šampus imetabaselt kiiresti otsa. nimeks pandud zebra, kass kiitnud ka heaks ja keeldunud omal jalal astumast: kas süles või paagil. nii me siis seisime seal ümber, hoidsime arturit maha kukkumast, kaanisime külma pidujooki ja praalisime tuustüünet tsiklijuttu.

uusi sõnu õppisin päeva jooksul ka:

tavotiprits!

määritav kiige!!

kurb osa on see, et nüüd hakkab käbi sellega tööl käima, sest minul pole ju kuskil käia.