timing is everything

eilne hängima minek tasus end ikka kuhjaga ära.

hakatuseks saime nõmmelt autosse kaks joodikut, kes tuli poolel teel välja lükata. enne seda oli peegel värvusmuusikat täis, käbi torises "no mis nüüd siis?", jäi seisma ja asusime arutlema, kas meil mõni dokument ka võiks kaasas olla. politseinik tuli ja paluski, üllatus-üllatus, dokumente. käbi tegi ettepaneku autost väljumiseks ja kadus pagasnikut kraamima, et dokumendid leida. meie jäime arutlema käbist õhku jäänud küsimuse üle: "no mis nüüd siis?" juht kaine, auto korras, kiirus ok, mingit jama nagu ka ei korraldanud...

peagi naasis käbi ohvitseri saatel, avas ukse ja lülitas sisse oma rekkameestega jutupuhumise masina. seal mingi möla käis, kuulati seda paar sekundit, käbi keeras masina jälle kinni ja ohvitser tegi ettepaneku oma autosse edasi minna. meid peole ei kutsutud, käbi pärast rääkis, et tantsima ei palutud ja šampust ka ei saanud, pandi ainult puhuma. seejärel lahkuti sõpradena.

tähelepanu oligi köitnud kolmemeetrine antenn audi katusel. (kui te vaid teaks, kui palju tähelepanu sellega parkimismajades saab!)

arvates, et see oligi õhtu põnevaim koht, lahkusime joodikutest itsitades lause "teeme seda varsti jälle!" saatel ja läksime koju ära. aga saime näpust võtta, kui napilt enne kodutänavat kopli uulitsas šikke härraseid valget porschet lükkamas nägime. "semiootik!" karjatasin mina, käbi küsis kummide vilinal kässariga tagasi pöörates külmal rahulikul toonil: "oled kindel vä?" keegi teab peale semiootikute veel šikke härraseid, kes võiks kopli tänaval kell üksteist õhtul valget porschet lükata? nautisin juba ette.

"no tere."
"oi, tere!"
"mis teete siin?"
"no lükkame."
"mis viga?"
"ei tea."
"osta auto endale!"
"osta ise auto endale!"
"mul on. tead kui mõnus, sõidab ka! lausa nõmmel sai ära käia! a mis on, aku? meil on krokokad."
"ei ole aku, ta käima nagu läheb, aga siis sureb jälle välja, lambist. ma hakkasin eile porsche kokkutulekule minema, bensiinituli oli paar päeva vilkunud juba, aga siis enam ei vilkunud..."
"ahsoo. imelik lugu. meil käib küll jumala hästi nii, et istud lihtsalt sisse ja avad õlle ja mootor muudkui..."
(semiootiku transa-abilised rikuvad mu hetke:) "kuule, ajaks nüüd asja! inimesed jäid seisma, kasutaks äkki võimalust...?"

noh, pakkisime vaesekese peale, käbi tõi naised-lapsed koju (teel saime veel natuke praalida, kes peaks auto ostma - pärast seda, kui semiootik oli kirjeldanud, mis ta kõik oli lasknud välja vahetada ja ära remontida: "ma kordan, mart: osta AUTO endale!" - "mul on vähemalt STIILI!" - "aga see stiil ei SÕIDA sul ju!"), otsis kuurist kanistri ja viis härra koduneste kaudu tagasi auto juurde. olla käivitunud ja kuidagi ära sõitnud, aga mingi häda ikka olnud veel küljes.