koduperenaine. meeleheitel.

* pühapäeval olin ma sunnitud tegema jeruusalemma leiba.
meeltesegaduses otsustasin, kui ahi juba kuum, võiks ju määrida ka liha lehttaignale ja saada sedasi "hästi lihtsalt ja kiirelt" lihapirukaid. mässasin, jeekim küll, poole ööni ja anusin käbi, et ta järgmine kord sellised asjad ära keelaks.

* esmaspäeval tuli mõte struudeldada. sest et õunu oli palju ja retsept tundus lihtne. suutsin õhtul eutoas püsida.

* teisipäeval piirdusin pastaroaga. ostsin ka struudli jaoks tavaari kokku, aga õnneks sisustas õhtu virumageda.

* kolmapäeval tegin ära struudli, sealjuures mitte õhtul last elutuppa hoida lukustades, vaid päeval temaga koos tainast venitades. päris amuseeriv oli. kusjuures kohe, kui see ime ahjust tuli ja kriminaalseid lõhnu eritas, pidin ma trammile kihutama, et leeri jõuda. teel meenus, et ma sõin viimati hommikul ühe võiku, ja no napilt pääsesin kirikus kokkukukkumisest. struudel oli naastes õnneks alles ja maitsev, aga üldse mitte soe.

ahjaa, kuna hommikul näidati terevisioonis imelihtsat ja imemaitsvat rummiga õunatoodet, tõstsin omagi sügavkülmast taigna sulama.

* neljapäeva hilisõhtuks ägas köögilaud kolmapäevahommikuse telekavaatamise tulemuse all: ca meeter imelihtsat õunatoodet (tõesti maitsev), paarkend lehetaignaviinepirukat ja tihe plaaditäis lehetaignajuustuküpsiseid. sest minu tainas oli kilone, vaja läks oluliselt vähemat...

nüüd ma tõmbun mõneks ajaks tagasi, sest tundub, et pereelu on jälle sujuma saadud ja ma ei pea end õhtuti kuuma ahju ettekäändel vabastama lapsega tegelemisest, mis boonusena eemaldab mind ka ülejäänud perest...

aga ma saan Breest väga hästi aru juba.